Ohu korral põgenevad Eesti linnud Hispaania liigikaaslastest hiljem ({{commentsTotal}})

Uuringu käigus jälgiti 1110 musträsta põgenemiskäitumist.
Uuringu käigus jälgiti 1110 musträsta põgenemiskäitumist. Autor/allikas: Arne Ader / loodusemees.ee

See, et linnades on oht kiskja saagiks langeda väiksem kui maal, on ka üheks linnade lindude kõrge arvukuse põhjuseks. Aitamaks linnalindudel lokaalsete oludega kohastuda, peaks väiksem kisklusrisk avalduma ka nende käitumises.

Tartu ülikooli innuökoloog Marko Mägi kirjutab Linnuvaatleja ajaveebis, et kiskja õigeaegne märkamine ja tema eest põgenemine on energeetiliselt kulukas, mistõttu tasub võimalusel põgenemisega viivitada. 

Kuna kiskjate puudumisel ei ole vaja energiat põgenemisele kulutada, peaksid linnalinnud potentsiaalse ohu korral põgenema märksa hiljem kui nende looduses elavad liigikaaslased.

Senised uuringud näitavad, et linnalinnud on tõepoolest maapiirkondades elavatest liigikaaslastest julgemad. Kuid kuivõrd on selline lindude käitumine üldistatav laiemas ulatuses ning kas erinevates piirkondades on maa- ja linnalindude põgenemise aeg sarnane või määravad seda lokaalsed eripärad, uuris rahvusvaheline teadlaskond Tartu ülikooli zooloogia osakonna doktorandi Kunter Tätte osalusel.

Varem oli teada, et põhjapoolsetes linnades seostub lindude väiksem inimpelglikkus seal elavate röövlindude madalama arvukusega ning põgenemise aeg sõltub linnu suurusest – suuremad linnud on ohu suhtes kannatlikumad – ja tema ajumahust. Hiljutised uuringud aga lisasid veel ühe olulise komponendi – linnu geograafilise asukoha.

Uuringus kasutati 32 linnuliigi andmeid, mis oli kogutud 3900 kilomeetri laiuselt alalt Euroopas – Granadast Rovaniemini, sealhulgas ka Tallinnast ja selle lähiümbrusest.

Lindude võimalikule ohule reageerimise uurimiseks läheneti ühtlasel kiirusel linnule ja registreeriti esmalt vahemaa, mil lind inimest märkas, ning sellejärel distants, mille korral lind inimese eest põgenes. Saadud andmete põhjal arvutati vahemaa ohu märkamisest kuni linnu tegeliku põgenemiseni.

Just seesama kirjeldatud häiritusdistants ehk puhvertsoon oli käesoleva uuringu fookuses. Kui eelnevates uuringutes oli laialdaselt kasutatud linnu põgenemisvahemaad, siis just puhvertsooni kasutamine väljendab täpsemalt kohalikest oludest sõltuvat põgenemistaktikat.Kodutuvi on tavaline linnalind, kes põgeneb alles viimasel hetkel.
Foto: Marko Mägi

Näiteks on võimalik, et kui ühel puhul märkab lind ohtu juba kaugelt, kuid siiski viivitab põgenemisega, võib teistes oludes ohu märkamisele järgneda põgenemine koheselt. Juhul, kui lind häirub varakult, kuid laseb kiskja suhteliselt lähedale, väheneb aeg, mil lind saab toituda. Samas kahandavad ohu hiline märkamine ja kiskja lähedale lubamine ellujäämisvõimalusi.

Läbiviidud uuringu tulemused kinnitasid eelnevaid teadmisi linnalindude kõrgema tolereerivuse kohta – uurija lähenemise algpunkt, ohu märkamise ja põgenemise distantsid ning puhvertsoon olid linnas oluliselt lühemad kui maapiirkondades, mis viitab asjaolule, et Euroopa linnades on kisklusrisk oluliselt madalam kui maapiirkondades.

Olulise täiendusena seni olemasolevatele teadmistele selgus, et lindude ohukäitumine sõltub ka asukohast. 

Nimelt oli Euroopa põhjapoolsete alade maa- ja linnalindudel ohu märkamise vahemaa oluliselt lühem (ohtu märgati hiljem) kui lõunapoolsetes piirkondades; põhjapoolsete alade linnalindudel oli see vahemaa omakorda oluliselt lühem maapiirkondades elavatest liigikaaslastest, mis võib muuhulgas tähendada, et põhjapoolsete alade linnud kulutavad vähem aega ümbruse jälgimisele. Ka puhvertsoon oli maa- ja linnalindudel lühem põhjapoolsetel aladel, mis näitab, et ohtu märkavad põhjapoolsed linnud küll hiljem, kuid põgenevad kiiremini kui Euroopa lõunaosas elavad liigikaaslased.

Seega mõjutab lindude põgenemiskäitumist lisaks elukeskkonnale ka geograafiline asukoht. Senisest detailsem põgenemiskäitumise uurimine võimaldab paremini mõista, ennustada ja ennetada linnaloomastikuga seotud protsesse.

Allikas: Samia DSM, Blumstein DT, Díaz M, Grim T, Ibáñez-Álamo JD, Jokimäki J, Tätte K, Markó G, Tryjanowski P, Møller AP (2017) Rural-Urban Differences in Escape Behavior of European Birds across a Latitudinal Gradient. Frontiers in Ecology and Evolution 5:66. doi: 10.3389/fevo.2017.00066

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.