Tartus saab esmakordselt uudistada 200 aastat vana Parroti maali ({{commentsTotal}})

Portree Georg Friedrich Parrotist.
Portree Georg Friedrich Parrotist. Autor/allikas: Tartu ülikool

Alates kolmapäevast, 5. juulist on Tartus vana anatoomikumi rotundis avatud Tartu ülikooli kunstimuuseumi näitus “Maali lahkamine. G.F.Parrot“.

Tegemist on esmakordse võimalusega uudistada 200-aastat tagasi Franz Gerhard von Kügelgeni maalitud portreed Tartu ülikooli kuulsast rektorist ja füüsikaprofessorist Georg Friedrich Parrotist.

“Maali peeti kadunud kuni 2016.aastani, mil see tänu õnnelikule juhusele jõudis USAst tagasi Eestisse ja kuulub nüüd Tartu ülikoolile,” rääkis näituse kuraator Ingrid Sahk.

“Meil on suur rõõm, et saame äsja restaureeritud maali näitusele välja panna ning selle maali loo erinevaid tahke “lahata“. Näitus avab nii Parroti portree mineviku kui ka maali valmimise, kadumise ja leidmise loo,” sõnas Sahk. 

Lisaks on näitusel väljas ka teised ülikoolile kuuluvad F. G. von Kügelgeni maalitud saksa suurmeeste portreed.

Näituseelamusele annab lisaemotsiooni ka selle asupaik – ajalooline ja põnev vana anatoomikumi rotund, mis igapäevaselt on üksikkülastajatele suletud, kuid kuhu selle näituse raames on kõigil võimalik pääseda.

Näitusega tähistatakse Georg Friedrich Parroti 250. sünniaastapäeva ning sellega kaasnevad suvekuudel ka mitmesugused publikuprogrammid nii suurtele kui väikestele kunstihuvilistele. 

Näiteks lisaks maalinäitusele avab 5. juulist Tartu ülikooli muuseumi peamajas ajaloolises toomkirikus oma uksed G. F. Parroti sünniaastapäeva puhul ka erinäitus elektrist.

Uudistamiseks on väljas üks muuseumi unikaalsemaid kollektsioone – Eesti vanimad elektri katseriistad, mis kuulusid 200 aastat tagasi Parroti füüsikakabinetti. Näitusel on suur rõhk erinevatel käed-külge eksponaatidel, mis aitavad proovimise ja katsetamise kaudu keerulist elektriteemat paremini mõista.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.