Tartus saab esmakordselt uudistada 200 aastat vana Parroti maali ({{commentsTotal}})

Portree Georg Friedrich Parrotist.
Portree Georg Friedrich Parrotist. Autor/allikas: Tartu ülikool

Alates kolmapäevast, 5. juulist on Tartus vana anatoomikumi rotundis avatud Tartu ülikooli kunstimuuseumi näitus “Maali lahkamine. G.F.Parrot“.

Tegemist on esmakordse võimalusega uudistada 200-aastat tagasi Franz Gerhard von Kügelgeni maalitud portreed Tartu ülikooli kuulsast rektorist ja füüsikaprofessorist Georg Friedrich Parrotist.

“Maali peeti kadunud kuni 2016.aastani, mil see tänu õnnelikule juhusele jõudis USAst tagasi Eestisse ja kuulub nüüd Tartu ülikoolile,” rääkis näituse kuraator Ingrid Sahk.

“Meil on suur rõõm, et saame äsja restaureeritud maali näitusele välja panna ning selle maali loo erinevaid tahke “lahata“. Näitus avab nii Parroti portree mineviku kui ka maali valmimise, kadumise ja leidmise loo,” sõnas Sahk. 

Lisaks on näitusel väljas ka teised ülikoolile kuuluvad F. G. von Kügelgeni maalitud saksa suurmeeste portreed.

Näituseelamusele annab lisaemotsiooni ka selle asupaik – ajalooline ja põnev vana anatoomikumi rotund, mis igapäevaselt on üksikkülastajatele suletud, kuid kuhu selle näituse raames on kõigil võimalik pääseda.

Näitusega tähistatakse Georg Friedrich Parroti 250. sünniaastapäeva ning sellega kaasnevad suvekuudel ka mitmesugused publikuprogrammid nii suurtele kui väikestele kunstihuvilistele. 

Näiteks lisaks maalinäitusele avab 5. juulist Tartu ülikooli muuseumi peamajas ajaloolises toomkirikus oma uksed G. F. Parroti sünniaastapäeva puhul ka erinäitus elektrist.

Uudistamiseks on väljas üks muuseumi unikaalsemaid kollektsioone – Eesti vanimad elektri katseriistad, mis kuulusid 200 aastat tagasi Parroti füüsikakabinetti. Näitusel on suur rõhk erinevatel käed-külge eksponaatidel, mis aitavad proovimise ja katsetamise kaudu keerulist elektriteemat paremini mõista.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: