Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega ({{commentsTotal}})

Mesilane.
Mesilane. Autor/allikas: martinbuck119/Creative Commons

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.

"Meie ei ole poliitikud. Me ei saa öelda, millal on õige ja sobilik hetk nende kasutamise keelustamiseks. Ent kahjulik mõju nii mets- kui ka meemesilastele nende elutsükli kriitilisel perioodil on selgelt olemas," sõnas ühe uurimuse juhtivautor Richard Pywell ERR Novaatorile.

Briti ökoloogia- ja hüdroloogiakeskuse professor viitas neonikotinoidele. Populaarsetele taimekaitsevahenditele, millest kolme – imidaklopriidi, klotianidiini ja tiametoksaami – jätkuv kasutamine või selle keelustamine on ajanud viimastel aastatel tagajalgadele looduskaitsjad, mesinikud ja põllumehed.

Mürk on mürk. Selles pole kahtlust. Olgu selleks koduse hõnguga tubakavesi või keemiakombinaadis toodetud imidaklopriid. Küsimus on selle keskkonnamõju ulatuses. Küsimuses, kas kahjurite tõrjumine õigustab seejuures teistele liikidele tehtavat kahju. Selle väljaselgitamine pole aga sirgjooneline.

"Inimestel on olnud täielik põhjus muret tunda, kas laboris kasutatavad doosid vastavad reaalses maailmas nähtavale. Laborist väljaspool ei saa samas alati kindlustada, et nähtav seos on tõepoolest põhjuslik ja tegu pole pelga kokkusattumusega," sõnas teise uurimuse autor Amro Zayed. Sellele on apelleerinud teiste seas neonikotinoide tootvad suurettevõtted nagu Bayer Cropscience ja Syngenta.

Euroopa eripärad
Vähemalt mõnede eelnevate murekohtade lahendamiseks võtsid Briti ökoloogia- ja hüdroloogikeskuse teadlased ette suurima omataolise uuringu, mis kunagi tehtud. Projekti tarbeks kulunud veidi enam kui 3,5 miljonist dollarist eraldasid kolm miljonit Bayer CropScience ja Syngenta.

Katsete käigus viidi Saksamaal, Suurbritannias ja Ungaris asuvasse 33 katsepaika kolme liiki kuuluvaid mesilasperesid. "Nende lähistel asuvate rapsipõldude keskmine suurus ulatus üle 60 hektari. See vastab juba nende tüüpilisele korjealale," selgitas Pywell. Proovile pandi meemesilaste (Apis mellifera), kimalaste (Bombus terrestris) ja erakmesilaste (Osmia bicornis) taluvusvõime. Osadele katsepõldudele külvatud seemneid kaitsti klotiadiniini ja tiametoksaamiga. Teised jäeti neonikotinoididest puutumata.

Töörühm leidis, et mida rohkem leidus tarudes neonikotinoidide jääke, seda vähem koorus tarus uusi kimalasemasid ja erakmesilasi. Suurbritannias ja Ungaris kasvatasid neonikotinoidid riski, et meemesilased ei ela talve üle.

Saksamaal oli aga klotiadiniinil ja tiametoksaamil mesilastele lühiajaline positiivne mõju. Miks see nii on, teadlased veel öelda ei oska. "Võib-olla on see seotud Saksamaa mesilasperede üldiselt parema olukorraga. Mesilasi kimbutavate haiguste kontrolli all hoidmises võib peituda võti taimekaitsevahendite kahjuliku mõju pehmendamiseks," spekuleeris Pywell. Üks on kindel – neonikotinoidide kahjuliku mõju ulatus näib sõltuvalt tugevalt kohalikest oludest. See võiks selgitada, miks ei osuta kõigi eelnevate uuringute tulemused ühes suunas.

"Kuid uue töö valguses pole enam alust jätkuvalt väita, nagu ei teeks põllumajanduses neonikotinoidide kasutamine mesilastele mingit kahju," rõhutas David Goulson, uurimustega mitte seotud Sussexi ülikooli bioloogiaprofessor.

Pikaajaline mõju
Amro Zayed uuris kolleegidega Kanada maisipõldude lähistel elavate mesilasperede tervist. Teoorias kasutati nende lähikonnas asuvate põldude kaitsmiseks vaid klotiadiniini. Hiljem tarusid uurides nähti aga neist 26 erineva putukamürgi, sh nelja erineva neonikotinoidi jälgi. "See kinnitab, et pestitsiidid püsivad pinnases mitmeid aastaid. Seejuures leidsime, et mesilased puutuvad neonikotinoididega kokku terve taimede kasvuperioodi vältel," laiendas Kanadas asuva Yorki ülikooli teadlane. Tegu on eelnevalt arvatust kaugelt pikema ajaga.

Tasub märkida, et jälgi imidaklopriidist leiti ka Saksamaal, Suurbritannias ja Ungaris tehtud uuringus. Olgugi et neid polnud põldudel kasutatud 2013. aastal kehtima hakanud keelust saati. "Märkimisväärne osa pestitsiididest, millega mesilased kokku puutusid, polnud analüüsi kohaselt pärit tarude lähistel asuvatelt põldudelt. See näitab, et keskkond on juba mürkidest laialdaselt saastunud," märkis Goulson. Pinnases leiduvad mürgid jõuavad põldude lähistel kasvavatesse õistaimedesse ja sealt edasi juba mesilaste toidulauale.

Neonikotinoidide täpsema mõju uurimiseks söötsid teadlased putukamürkidega vähem kokku puutuvatele mesilastele klotiadiniini sisaldavat õietolmu. Mürkaine suhteline sisaldus toidus oli võrreldav maisipõldude lähistel elanud mesilaste toidulaual leiduvaga. Putukate tegemisi hiljem jälgides selgus, et nende eluiga oli lühem ja nende mesilaspered kaotasid tõenäolisemalt jäädavalt oma ema.

Neonikotinoidide kahjulikku toimet võimendasid analüüsi kohaselt teised taimekaitsevahendid. Näiteks kasvas tiametoksaami ja klotiadiniini mürgisus seente tõrjumiseks kasutatava boskaliidi mõjul kahekordselt. "Suures osas langevad meie järeldused kokku eelnevates töödes tehtud tähelepanekutega, mida on kritiseeritud nende "ebarealistlikkuse" pärast," lisas Zayed.

Tööstus ei maga
Euroopa suuruuringut rahastanud Syngental ja Bayer CropScience'i esindajatel on Euroopas tehtud uuringu osas oma arvamus. Näiteks leidis Syngenta keskkonna vanemspetsialist Peter Campbell, et tulemuste kohaselt on neonikotinoidide kasutamine teatud tingimustel ohutu. Uurimuse "väga negatiivne" järeldus aga ebaõiglane. "Uurimusi, kus rapsiseemnete neonikotinoidide töötlemisel erakmesilastele mingit mõju pole, Nature'is ja Science'is ei avaldata. Lugu peab olema huvitav," jätkas Campbell.

Mees lisas, et 258 uuritud potentsiaalsest mõjust ei nähtud mingit efekti 238 puhul. Negatiivseid mõjusid oli üheksa ja positiivseid seitse. Samuti rõhutas ta vajadust täpsemalt uurida, kuidas saab panna avalduma just putukamürkide kasulik mõju.

Bayeri juhtivteadlane Christian Maus seadis samuti töö tulemused kahtluse alla ja osutas puudustele andmete statistilises analüüsis. "Nad keskenduvad vaid paarile punktile, kus oli mingi erinevus. Efektid osutavad nii positiivses kui ka negatiivses suunas," lisas Maus.

Mesilaste tulevik
Uurimused ilmusid ajal, mil Euroopa Liit vaeb 2013. aastal imidaklopriidi, klotianidiini ja tiametoksaami kasutamisele kehtestatud piirangute pikendamist või tühistamist. Euroopa Komisjon soovib näha ühendite täielikku keelustamist. Jääb aga ebaselgeks, millega hakatakse taimi kaitsma edaspidi.

Näiteks Eesti kontekstis võib see viia rapsi ohustavate maakirpude leviku laienemiseni. "Olemaolevaid vähem kahjulikke preparaate maakirbu tõrjumiseks rapsilt mina Euroopas kättesaadavana ei tea. Samuti on nende vastu tõhusalt võitlemine agrotehniliste jm meetoditega raskendatud," nentis Eesti maaülikooli taimekaitse osakonna teadur Reet Karise. Alternatiivina hakkaksid talunikud kasutama kontaktseid pritsitavaid preparaate. Need ei pruugi olla aga keskkonnale vähem kahjulikud.

Alternatiivide puudumisele viitas ka Pywell. "Me oleme olnud uute preparaatide väljatöötamisel laisad. Ja tasub rõhutada, et seda oleks pidanud niigi tegema. Mitte ainult neonikotinoidide asendamiseks, vaid kahjuritel tekib nende suhtes niigi aja jooksul resistentsus," lisas professor. Paradoksaalsel kombel on Ameerika Ühendriikides taimkaitsevahendite, sh keskkonnasõbralikemate ühendite arsenal selles osas märksa laiem.

"Tõelise alternatiivina saab rääkida mikrobioloogilistest preparaatidest, millede kättesaadavus Euroopas on kahjuks minimaalne. Selles vallas oleme Põhja-Ameerikast oma 20 aastat maas. Ükski tootja ei tohi lihtsalt niisama osta Ameerikast preparaati ja seda oma põllul kasutada," lisas Karise. Ajaks, mil võib jõustuda imidaklopriidi, klotianidiini ja tiametoksaami täielik kasutuskeeld, uusi taimekaitsevahendeid tõenäoliselt turule ei jõua.

Võti võib peituda integreeritud taimekasvatuse süsteemis, mis muutus kohustuslikuks juba 2014. aastal. Siiani pole see aga märgatavalt rakendunud. "Kahjuks on meie põllumehed suuresti pestitsiidi-usku. Peamise integreeritud taimekasvatussüsteemi koostisosana on meil kasutusel korralik viljavaheldus. /.../ Häda on muidugi ka selles, et integreeritud süsteemile üleminekuks konkreetne retseptiraamat puudub. Igaüks peab rohkem tööd ja vaeva nägema ning üleminekuaastad võivad rasked olla," tõdes Karise.

Nagu näitavad ka Bayer CropScience'i ja Syngenta esindajate sõnavõtud, siis neonikotinoide puudutava debati vaibumist niipea oodata ei ole. Vähemalt seni, kuni seda kannustab raha ja hirm alternatiivide puudumise pärast.

Uurimused ilmusid ajakirjas Science (1; 2).

Toimetaja: Merit Maarits



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.