Mutandist õllepärm avastab surmavaid haigustekitajaid ({{commentsTotal}})

Teadlased kasutasid lähteainena õllepärmi.
Teadlased kasutasid lähteainena õllepärmi. Autor/allikas: Columbia ülikool

Seened pole vaid soustimaterjal. Mõned panevad õlle käima, teised laostavad viljapõlde ja kolmandad tekitavad inimestel potentsiaalselt surmaga lõppevaid haigusi. Rühm teadlasi on nüüd välja mõelnud, kuidas muuta harilik pärm biosensoriks, millega otsida ohtlikke haigustekitajaid.

"Inimestel on pärmiga pikad ja põhjalikud kogemused. Näiteks õlut pruulitakse praktiliselt igas riigis. Seda osatakse valmistada igas riigis. Tahtsime muuta seenhaiguste otsimise sobilike vahendite valmistamise sama lihtsaks või... peaaegu sama lihtsaks," selgitas uurimuse kaasautor Miguel Jimenez ERR Novaatorile.

Kuigi seenhaigused ähvardavad igal aastal lõpetada hinnanguliselt enam kui 25 miljoni inimese elu, on need saanud võrreldes bakterite põhjustavate hädadega suhteliselt vähe tähelepanu. Hea tervishoiusüsteemiga riikides kulub proovide laborisse saatmiseks ja edasiseks raviks vastuse saamine tavaliselt vähem kui päev. Täpse diagnoosi panemine nõuab ülipuhast keskkonda ja tarviliku analüüsi tegemine suhteliselt kalleid keemilisi ühendeid.

"Arengumaades pole see aga sageli võimalus. Kuigi ka arenenud riikides oleks paljudele meeltmööda, kui nad saaks analüüside pealt kokku hoida, teha neid kodus ja kiiremini," lisas Jimenez. Columbia ülikooli sünteetiline bioloog nägi lahendust pärmirakkude pinnal paiknevas valgus. Seen kasutab retseptorit oma võimalike partnerite eritavate feromoonide täheldamiseks. Valgu valmistamise eest vastutavat geeni saab asendada teiste seente vastava DNA lõikudega. Piltlikult pannakse pärm ära tundma ja armastama teist seeneliiki.

Pärmi genoomi saab lükkida teistegi liikide geene. Näiteks tomatitele neile iseloomuliku värvi andva lükopeeni sünteesimise eest vastutava DNA lõigu. "Erinevad geenid on võimalik siduda omavahel üheks võrgustikuks. Võõraste geenide toel muutub pärmirakk meie puhul seega haigustekitajaid märgates punaseks," selgitas Jimenez.

Näitkatsetes suutis töörühm avastada mutandist õllepärmiga kümmet erinevast sorti haigustekitajaid. Näiteks mitut kandidoosi põhjustavat seeneliiki, brasiilia blastomükoosi põhjustavat seent ja paari taimi ohustavat seenhaigust. Parimal juhul võttis diagnoosi panemine aega neli tundi. Seejuures ei kasutatud alati juba looduses leiduvaid DNA juppe, vaid ka täielikult inimeste sünteesitud pärilikkusainet.

Testi kasutajasõbralikumaks muutmiseks kasutas Jimenez kolleegidega tavalisi paberist mõõtevardaid. Leotamise käigus nende pooridesse imbunud geneetiliselt muundatud seened püsisid toatemperatuuril kasutuskõlblikud kuni 38 nädalat. "Potentsiaalselt saaks iga väike küla pruulida kohapeal pärast algse seene saamist omaenda diagnostikavahendeid," lisas sünteetiline bioloog Sarnase lahendusega saaks määrata ka erinevaid baktereid. Esmajärjekorras töötab töörühm välja kooleratesti

Paraku vihjavad tulemused, et mutandist õllepärm võib jääda hätta üksteisele geneetiliselt väga sarnaste liikide eristamisel. "Ja otseloomulikult peame me enne selle laiemat kasutuselevõtmist tõestama, et see ei ohusta kuidagi elusloodust. Tegu on ikkagi poolsünteetilise geneetiliselt muundatud organismiga. Igal juhul võiks seda laboriseinte vahelt väljaspool näha kahe-kolme aastaga," sõnas Jimenez.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.