Maailma üks vanimaid templeid peitis kolbakultuse jälgi ({{commentsTotal}})

Muinasinimesed tegelesid enam kui kümne tuhande aasta eest ühe maailma vanimaks peetava pühapaiga Göbekli Tepe sammaste vahel põrmu varisenud kaaslaste või vaenlaste kolpade lõikumise ja/või nendest kaunistuste valmistamisega, viitavad Türgi kaguosast päevavalgele tulnud luukillud.

"Esimest korda Göbekli Tepet külastades on ääretult lihtne ennast selle struktuuride, ornamentide ja nikerduste vahel ära kaotada. See on lihtsalt hingemattev! Väikesed luutükid pole nende kõrval väga kaunid ega muljetavaldavad. Kuid neid lähemalt uurides võivad need jutustada meile lugu, mida ainult arhitektuur meile pakkuda ei suudaks," mõtiskles ERR Novaatorile antud intervjuus uurimuse juhtivautor Julia Gresky, Berliinis asuva Saksamaa arheoloogiainstituudi teadur.

Templi varemed jäid ameerika ja türgi antropoloogidele esimest korda silma juba 1960. aastatel. Pealiskaudse seire käigus märkasid nad vaid paari purunenud paeplaati. Töörühm järeldas, et tegu pole mitte millegi enama kui vähetähtsa ja unustusse vajunud keskaegse kalmistuga. 1994. aastal püüdis ümbritsevast maastikust kümmekond meetrit kõrgemale tõusev küngas aga saksa arheoloogi Klaus Schmidti tähelepanu.

Mehe vaist ei vedanud teda alt. Väljakaevamiste käigus tuli päevavalgele üks megaliit teise järel. Sambad moodustasid korrapäraseid kiviringe. Seejuures ei leitud jälgi tavaliste asulapaikadega seonduvast prügist, lõkkejäänustest ja muust taolisest. Schmidti tõlgenduse kohaselt oli tegu teadaolevalt maailma vanima templiga. Pühapaigaga, mis rajati kuulsast Stonehengest umbes 6000 aastat varem, ligikaudu 11 000 aastat tagasi.Näited Göbekli Tepest leitud eemaldatud peaga kujukestest. Autor: Dieter Johannes/Klaus Schmidt/Göbekli Tepe

Gresky liitus projektiga 2009. aastal. "Nad olid leidnud selleks asjaks paljutki, sh tuhandeid loomaluid, kuid mitte kuigi palju inimsäilmeid. Kõik pandi hoolikalt kastidesse. Kuid mul polnud toona neid uurima asudes väga suuri ootusi. Luukillud oli väga väikesed. Neis puudus kindel korrapära," meenutas antropoloog.

Ootamatu avastus

Lootus leida märke kolbakultusest oli imeväike. Isegi kui Anatoolias tervikuna tuli kolpade lõikumist ja töötlemist hilis-kiviajal ette suhteliselt sageli. Inimesed matsid surnud esmalt maha, kaevasid nad hiljem taas välja ning eemaldasid pealuud, et neid seejärel head kujutlusvõimet abiks võttes avalikult eksponeerida. Mõnikord kasutati põrmu varisenud kaaslaste nägude muutmiseks isegi kipsi.

Nii on Greskyl esimese sügava vaoga kolbafragmendi leidmisega kaasnenud ülevustunnet raske kirjeldada. Kirjandust läbi kammides selgus, et tegu on millegi ainulaadsega. Samast piirkonnast ja ajastust pole märke kolpade lõikumisest kunagi varem leitud. Kokku märkas töörühm vaid kolme töötlusmärkide koljufragmenti. Lõiked ulatusid näo keskosast üle lauba ja koljupealise kuklani. Ühest kolbast oli läbi puuritud auk ja seda kaunistatud punase ookriga.

"Arvestades, et tänaseks on leitud kümneid koljutükke, pidid need kolm inimest olema millegipärast tõeliselt erilised. Tehtud lõiked polnud esteetilisest vaatenurgast väga kaunid. Seega võib olla sõltuvalt tõlgendustest vaenlaste teotamise või esivanemate au sees hoidmisega," sõnas antropoloog. Ühe juhtiva hüpoteesi kohaselt oli muinasinimeste eesmärk põimida neist läbi nööre, millega riputada kolbad seejärel templi seintele. Teadaolevalt tehti seda näiteks tänapäeva India aladel.

Märke kolpade kasutamisest kultusobjektina leiab ka sambaid katvatelt kivilõigetelt. Lisaks inimestele, madudele, skorpionitele jmt kujutavad need muu hulgas jooniseid peata ja päid kingitustena pakkuvatest meestest. Samuti on leitud Göbekli Tepest sihilikult peata valmistatud kujukesi.

Gresky nentis, et ilma täiendavate arheoloogiliste leidudeta pole võimalik kunagi muinasinimeste kavatsusi täielikult mõista. "Me loodame muidugi, et leiame sügisel algavatel väljakaevamistel uusi luufragmente, kuid meil peab selles osas õnne olema," lisas antropoloog.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.