Vananev Eesti mees ei olegi tingimata endasse tõmbunud ja kurvameelne ({{commentsTotal}})

Inimese suhtumist vananemisse ja uue olukorraga toimetulekut mõjutavad otseselt nii eelnevalt elatud elu kui ka ühiskonnas levinud hoiakud ja stereotüübid.
Inimese suhtumist vananemisse ja uue olukorraga toimetulekut mõjutavad otseselt nii eelnevalt elatud elu kui ka ühiskonnas levinud hoiakud ja stereotüübid. Autor/allikas: Pixabay

Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgus, et inimese suhtumist vananemisse ja uue olukorraga toimetulekut mõjutavad otseselt nii eelnevalt elatud elu kui ka ühiskonnas levinud hoiakud ja stereotüübid. 

Värske sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala magister Felika Tuul uuris, mil viisil eakad mehed vananemisega kaasnevate muutustega toime tulevad ning kuidas nad tõlgendavad oma vananemise kogemusi. 

Uurija vestles kolme üle 70-aastase Eesti mehega nende elukogemustest ja toimetuleku hetkeolukorrast.

Uuringust selgus, vanema eaga seotud raskused on enamasti tingitud elumuutustega kohanemisest, nagu elukoha vahetus, laste iseseisvumine ja pensionile jäämine. Samuti avaldavad olukorraga toimetulekule mõju ühiskonnas levivad normid, hoiakud ja stereotüübid ning üldised arengud ühiskondlikus elus ja elu jooksul kogetu.

Vastupidiselt ühiskonnas levinud arvamusele, et suhted ja suhtlemine ei ole meeste jaoks olulised, peavad vanemaealised mehed teistega lävimist väga tähtsaks ja lai igapäevane kontaktide võrgustik on heaolu üks olulisemaid võtmetegureid.

“On näha, et mehed, kes omavad suuremat sotsiaalset võrgustikku, saavad toetust, mis kasvatab nende enesekindlust ning aitab vanemas eas paremini toime tulla,“ rääkis Tuul.

Teine stereotüüp, mis uurimusest jõuliselt esile tuli, on tõsiasi, et ühiskonnas nähakse vanemaealist kui paratamatult haiget inimest. 

“Kuigi haigusi esines kõigil uurimuses osalenutel, ei keskendu eneseteadlikud mehed terviseprobleemidele, vaid püüavad pigem aktiivsete tegevustega oma terviseseisundit säilitada ja kontrollida ja seda nii füüsilise kui ka vaimse tervise puhul,“ vahendas Tuul uuringus osalenute mõtteid.

“Oli üllatav, et kuigi Eestis räägitakse palju vanemaealiste kasinatest elutingimustest, ei virise Eesti mehed rahalise kitsikuse pärast. Pigem tõdesid nad, et tulevad majanduslikult toime, kuna tarbivad vähe ja minimeerivad eluasemekulusid ning hindavad materiaalsetest väärtustes enam spirituaalseid,“ rääkis Tuul, kelle hinnangul tuleks eakatega tegelevatel spetsialistidel pöörata kõrgendatud tähelepanu just nende hingeelule.

Magister lisas, et vananemisega kohanemist mõjutab kogu inimese elutee, alates sellest, milline on meie lapsepõlv. 

“Seega peaks ka tänapäevane lastekaitsetöö ja lapse heaolu tagamine olema suunatud just eelkõige vanemate toetamisele ja abistamisele. Kolme eluloo alusel on näha, kuidas lapsepõlves kogetud peresuhted mõjutavad inimese toimetulekut vanaduspõlves. Ebakindel vanemaealine on enim mõjutatud ühiskonnas levinud stereotüüpidest, mistõttu on äärmiselt oluline, et erialatöötajad teadvustaksid tervikliku vananemise käsitlust ja toetaksid inimeste iseseisvat toimetulekut. Me ei saa muuta inimeste elusaatust, kuid päriselt kuulates saame aimu nende tegelikest vajadustest.” 

Felika Tuule sõnul on tähtis selgitada välja vanemaealiste inimeste tegelikud vajadused, võimendada positiivset, suurendada suhtlemist, õppimisvõimalusi ja toetada nende osalust elus. 

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Kunstniku nägemus sellest, mis juhtub, kui kosmiline kiir tabab Maa atmosfääri.

Võimsaimate kosmiliste kiirte allikat tuleb otsida väljastpoolt Linnuteed

Maad pommitatakse pidevalt kaugelt avakosmosest pärit kosmiliste kiirtega. Kujuteldamatult kiiresti liikuvate osakeste päritolu suhtes pole jõudnud astronoomid üksmeelele isegi sajand pärast nende avastamist. Värske analüüs viitab, et neist suur osa ei pärine tõenäoliselt isegi Linnuteelt.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: