Vananev Eesti mees ei olegi tingimata endasse tõmbunud ja kurvameelne ({{commentsTotal}})

Inimese suhtumist vananemisse ja uue olukorraga toimetulekut mõjutavad otseselt nii eelnevalt elatud elu kui ka ühiskonnas levinud hoiakud ja stereotüübid.
Inimese suhtumist vananemisse ja uue olukorraga toimetulekut mõjutavad otseselt nii eelnevalt elatud elu kui ka ühiskonnas levinud hoiakud ja stereotüübid. Autor/allikas: Pixabay

Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgus, et inimese suhtumist vananemisse ja uue olukorraga toimetulekut mõjutavad otseselt nii eelnevalt elatud elu kui ka ühiskonnas levinud hoiakud ja stereotüübid. 

Värske sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala magister Felika Tuul uuris, mil viisil eakad mehed vananemisega kaasnevate muutustega toime tulevad ning kuidas nad tõlgendavad oma vananemise kogemusi. 

Uurija vestles kolme üle 70-aastase Eesti mehega nende elukogemustest ja toimetuleku hetkeolukorrast.

Uuringust selgus, vanema eaga seotud raskused on enamasti tingitud elumuutustega kohanemisest, nagu elukoha vahetus, laste iseseisvumine ja pensionile jäämine. Samuti avaldavad olukorraga toimetulekule mõju ühiskonnas levivad normid, hoiakud ja stereotüübid ning üldised arengud ühiskondlikus elus ja elu jooksul kogetu.

Vastupidiselt ühiskonnas levinud arvamusele, et suhted ja suhtlemine ei ole meeste jaoks olulised, peavad vanemaealised mehed teistega lävimist väga tähtsaks ja lai igapäevane kontaktide võrgustik on heaolu üks olulisemaid võtmetegureid.

“On näha, et mehed, kes omavad suuremat sotsiaalset võrgustikku, saavad toetust, mis kasvatab nende enesekindlust ning aitab vanemas eas paremini toime tulla,“ rääkis Tuul.

Teine stereotüüp, mis uurimusest jõuliselt esile tuli, on tõsiasi, et ühiskonnas nähakse vanemaealist kui paratamatult haiget inimest. 

“Kuigi haigusi esines kõigil uurimuses osalenutel, ei keskendu eneseteadlikud mehed terviseprobleemidele, vaid püüavad pigem aktiivsete tegevustega oma terviseseisundit säilitada ja kontrollida ja seda nii füüsilise kui ka vaimse tervise puhul,“ vahendas Tuul uuringus osalenute mõtteid.

“Oli üllatav, et kuigi Eestis räägitakse palju vanemaealiste kasinatest elutingimustest, ei virise Eesti mehed rahalise kitsikuse pärast. Pigem tõdesid nad, et tulevad majanduslikult toime, kuna tarbivad vähe ja minimeerivad eluasemekulusid ning hindavad materiaalsetest väärtustes enam spirituaalseid,“ rääkis Tuul, kelle hinnangul tuleks eakatega tegelevatel spetsialistidel pöörata kõrgendatud tähelepanu just nende hingeelule.

Magister lisas, et vananemisega kohanemist mõjutab kogu inimese elutee, alates sellest, milline on meie lapsepõlv. 

“Seega peaks ka tänapäevane lastekaitsetöö ja lapse heaolu tagamine olema suunatud just eelkõige vanemate toetamisele ja abistamisele. Kolme eluloo alusel on näha, kuidas lapsepõlves kogetud peresuhted mõjutavad inimese toimetulekut vanaduspõlves. Ebakindel vanemaealine on enim mõjutatud ühiskonnas levinud stereotüüpidest, mistõttu on äärmiselt oluline, et erialatöötajad teadvustaksid tervikliku vananemise käsitlust ja toetaksid inimeste iseseisvat toimetulekut. Me ei saa muuta inimeste elusaatust, kuid päriselt kuulates saame aimu nende tegelikest vajadustest.” 

Felika Tuule sõnul on tähtis selgitada välja vanemaealiste inimeste tegelikud vajadused, võimendada positiivset, suurendada suhtlemist, õppimisvõimalusi ja toetada nende osalust elus. 

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.