Geeniteadlased lahendasid Darwini nõutuks jätnud 200-aastase mõistatuse ({{commentsTotal}})

M. patachonica kunstniku nägemuses.
M. patachonica kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Jorge Blanco

Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga taapiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.

"Nad olid tänapäeva standardite järgi veidrad. Võrreldes tänapäeval elavate imetajatega olid peaaegu sama veidrad ka kõik nende võimalikud sugulased. Nii on bioloogid Macrauchenia patachonicat elupuu ühest kohast teise tõstnud juba kümneid aastaid," märkis ERR Novaatorile uurimuse juhtivautor Michael Hofreiter, Potsdami ülikooli adaptiivse genoomika professor.

Seejuures pole endiselt kindel, kas kõik Lõuna-Ameerika põliskabjalised kuuluvad üleüldse samasse rühma või on need kokku juhtunud pelgalt seetõttu, et neid ei sobitunud mitte kuskile mujale. Igal juhul andsid M. patachonica ja Lõuna-Ameerika "mammuti" Toxodoni säilmed loodusliku valiku idee arendamiseks mõtlemisainest 19. sajandil evolutsiooniteooriale vundamenti laduda aidanud loodusteadlasele Charles Darwinile.

Viimastel aastatel on M. patachonica päritolu välja selgitamiseks üritatud kasutada molekulaarseid meetodeid. Vähemalt teoreetiliselt peaks andma DNA kindlamaid vastuseid, kui kontide kuju uurimine. "Kuid paratamatult on kümnete tuhandete aastate vanune pärilikkusaine hakanud lagunema juba väiksemateks juppideks. Nende uuesti õiges järjekorras kokkupanemine ilma igasugust juhisteta on veidi raske. Samahästi võiksid leida hunniku pusletükke, mille puhul pole üleüldse kindel, kas kõik pusle kokku panemiseks tarvilikud tükid on üleüldse olemas," nentis Hofreiter.

Tavaliselt võetakse iidsete genoomide kokku panemisel aluseks liigi elusolevate sugulaste pärilikkusaine. Näiteks neandertallaste geenijärjestuse teada saamiseks lähtuti inimeste genoomist. Kuid M. patachonica võimalikud sugulased on sarnaselt neile endile tänaseks maamunalt kadunud.

Uudse meetodiga õnnetus saksa ja ameerika teadlastel aga sellegipoolest taastada ligikaudu 80 protsenti looma mitokondrites leidunud pärilikkusainest. "See ei anna liigist küll täielikku ülevaadet, kuid võimaldas meil öelda, et M. patachonica kuulub kabjaliste vennasrühma Perissodactyla, mis lahknes hobustest, ninasarvikutest jt umbes 66 miljoni aasta eest," märkis Hofreiter.

Kokkusattumus samal ajal asteroidi tõttu asetleidnud dinosauruste massihukuga pole juhuslik. Sauruste allakäik kuulutas imetajate mitmekesistumise algust. "See on muidugi asjade loomulik käik, kuid kaotasime enne viimase jääaja lõppu elupuu haru, mis oli eksisteerinud kümneid miljoneid aastaid. Ja me poleks sellest üleüldse fülogeneetilise uuringuta teadlikud olnud," lisas teadlane.

Ühe järgmise võimaliku sammuna plaanib töörühm sihikule võtta Darwini silmis "kõige kummalisema looma" Toxodoni. Olend meenutas jõehobu pea ja karvadega kaetud hiidninasarvikut. Töörühm loodab, et see võimaldab paremini mõista liikide ja liigirühmade väljasuremise põhjuseid ning liigilise mitmekesistumise aluseid.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.