Geeniteadlased lahendasid Darwini nõutuks jätnud 200-aastase mõistatuse
Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga taapiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.
"Nad olid tänapäeva standardite järgi veidrad. Võrreldes tänapäeval elavate imetajatega olid peaaegu sama veidrad ka kõik nende võimalikud sugulased. Nii on bioloogid Macrauchenia patachonicat elupuu ühest kohast teise tõstnud juba kümneid aastaid," märkis ERR Novaatorile uurimuse juhtivautor Michael Hofreiter, Potsdami ülikooli adaptiivse genoomika professor.
Seejuures pole endiselt kindel, kas kõik Lõuna-Ameerika põliskabjalised kuuluvad üleüldse samasse rühma või on need kokku juhtunud pelgalt seetõttu, et neid ei sobitunud mitte kuskile mujale. Igal juhul andsid M. patachonica ja Lõuna-Ameerika "mammuti" Toxodoni säilmed loodusliku valiku idee arendamiseks mõtlemisainest 19. sajandil evolutsiooniteooriale vundamenti laduda aidanud loodusteadlasele Charles Darwinile.
Viimastel aastatel on M. patachonica päritolu välja selgitamiseks üritatud kasutada molekulaarseid meetodeid. Vähemalt teoreetiliselt peaks andma DNA kindlamaid vastuseid, kui kontide kuju uurimine. "Kuid paratamatult on kümnete tuhandete aastate vanune pärilikkusaine hakanud lagunema juba väiksemateks juppideks. Nende uuesti õiges järjekorras kokkupanemine ilma igasugust juhisteta on veidi raske. Samahästi võiksid leida hunniku pusletükke, mille puhul pole üleüldse kindel, kas kõik pusle kokku panemiseks tarvilikud tükid on üleüldse olemas," nentis Hofreiter.
It has taken nearly 200 years but DNA finally solves riddle of what Darwin called "strangest animal ever discovered" https://t.co/uyqCOfXzkj pic.twitter.com/0YfDtRyNph
— AFP news agency (@AFP) June 29, 2017
Tavaliselt võetakse iidsete genoomide kokku panemisel aluseks liigi elusolevate sugulaste pärilikkusaine. Näiteks neandertallaste geenijärjestuse teada saamiseks lähtuti inimeste genoomist. Kuid M. patachonica võimalikud sugulased on sarnaselt neile endile tänaseks maamunalt kadunud.
Uudse meetodiga õnnetus saksa ja ameerika teadlastel aga sellegipoolest taastada ligikaudu 80 protsenti looma mitokondrites leidunud pärilikkusainest. "See ei anna liigist küll täielikku ülevaadet, kuid võimaldas meil öelda, et M. patachonica kuulub kabjaliste vennasrühma Perissodactyla, mis lahknes hobustest, ninasarvikutest jt umbes 66 miljoni aasta eest," märkis Hofreiter.
Kokkusattumus samal ajal asteroidi tõttu asetleidnud dinosauruste massihukuga pole juhuslik. Sauruste allakäik kuulutas imetajate mitmekesistumise algust. "See on muidugi asjade loomulik käik, kuid kaotasime enne viimase jääaja lõppu elupuu haru, mis oli eksisteerinud kümneid miljoneid aastaid. Ja me poleks sellest üleüldse fülogeneetilise uuringuta teadlikud olnud," lisas teadlane.
Ühe järgmise võimaliku sammuna plaanib töörühm sihikule võtta Darwini silmis "kõige kummalisema looma" Toxodoni. Olend meenutas jõehobu pea ja karvadega kaetud hiidninasarvikut. Töörühm loodab, et see võimaldab paremini mõista liikide ja liigirühmade väljasuremise põhjuseid ning liigilise mitmekesistumise aluseid.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.