Kala tunneb kala näo järgi
Kes oleks võinud arvata, et kalad ka üksteist nägupidi tunnevad. Kuid tunnevad, vähemalt mõnda liiki kalad. Näiteks suudab seda jaapani teadlaste väitel väike vöödiline kirevahvenlaste sugukonda kuuluv kalake ladinakeelse nimega Julidochromis transcriptus, kes elab Ida-Aafrikas Tanganyika järves.
Et need kalad elavad veealustes kaljulõhedes keset lopsakat veetaimestikku, siis tavaliselt nad üksteist kogu kehapikkuses ei näegi. See ajendas Takashi Hottat Osaka linnaülikoolist ja ta kolleege uurima, kas nende jaoks on ka mingit tähtsust, millist liigikaaslase kehapiirkonda nad parajasti kaljunukkide ja taimelehtede vahelt näevad.
Teadlased valisid suuremast omavahel juba tuttavast kalarühmast kaheksa isast ja asetasid need omaette akvaariumidesse. Seal näidati neile ekraani pealt teiste kalade kujutisi, kes paistsid ka justkui samas akvaariumis ringi ujuvat.
Tuli välja, et võõraste näojoontega ekraanikalu piidlesid päriskalad pikemalt kui tuttavate kalade kujutisi. See viitab, et nad pidasid võõra näoga kalu võimalikuks ohuallikaks, keda peab igaks juhuks terasemalt jälgima. Ja kuigi kirevahvenlastel on ka kehavöödid üsna isikupärased, need katsekalade käitumist ei mõjutanud. Nii et siis juba kaladelegi võib just liigikaaslase silmnägu olla tähtis teabeallikas.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa