Magistritöö: sünnitusel osalemine võib mehele olla paras katsumus ({{commentsTotal}})

Tervishoiutöötaja julgustav hoiak innustab mehi sünnitusel tegutsema.
Tervishoiutöötaja julgustav hoiak innustab mehi sünnitusel tegutsema. Autor/allikas: Flickr Creative Commons/Timo Nurmi

Millised on meeste kogemused perekeskse sünnitusabiga, uuris Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud magistritöös Käthlin Vahtel. 

Magistritööst selgus, et sünnitusel osalemine võib mehe jaoks olla nii füüsiliselt kui vaimselt väga kurnav, kuid edasise pereelu ja suhte toimimiseks vajalik kogemus.

Perekesksest sünnitusest on räägitud juba ligi 40 aastat, sest sünnitustoas ei sünni mitte üksnes uus ilmakodanik, vaid sünnib perekond, kelle kõik liikmed vajavad olulise muutuse hetkel toetust. 

“Teadlased usuvad, et perekeskne sünnitusabi on pere kui terviku seisukohalt väga oluline, sest kui sünnitusel osalejad ei koge piisavalt toetust või mõnd pereliiget sootuks eiratakse, võib see viia lahkhelideni peresuhetes ja pere lagunemiseni. Ühtlasi usutakse, et kui mees osaleb sünnitusel, toimib perekond hiljem paremini,“ rääkis Vahtel, kes arvab, et meeste osalemine sünnituses aitab peresuhteid tugevdada.

Uurimuses osalenud rääkisid, et nende nägemus perekesksest sünnitusest erines sageli ämmaemanda omast. 

“Mõned mehed kogesid ämmaemandate mõningast üleolevat suhtumist ja oleksid soovinud rohkem privaatsust kui neile pakuti. Nad tundsid ka, et oleksid sünnituse ajal tahtnud toimuva kohta saada rohkem infot, kuid informatsioon, mida personal andis, oli napp ja kohati arusaamatu, kuna meditsiinialased terminid ja personali kehv eesti keele oskus ei võimaldanud kõike öeldut mõista.” 

Probleeme tekitas ka meditsiinitöötajate ja sünnitama tulnud perekondade endi umbkeelsus, kuna hooldustöötajatele jäid arusaamatuks pere soovid ja äsja lapsevanemaks saanud inimesed ei mõistnud ämmaemandate juhiseid ja soovitusi sünnitusjärgseks ajaks, selgub kvalitatiivsest uurimusest, mis tehti Lääne-Tallinna keskhaiglas ja Lõuna-Eesti haigla sünnitusosakonnas. 

Tervishoiutöötaja julgustav hoiak innustab mehi sünnitusel tegutsema. 

“Mehed tunnistasid, et tundsid sünnituse käigus nii rahutust kui iiveldust, aga ka väsimust ja nälga. Neil oli raske pealt vaadata naise valusid ja samas kuulda teiste sünnitajate hääli. 

Sellises olukorras osutus suureks abiks just tervishoiutöötajate julgustav hoiak ja toetus kogu perele. Meeste jaoks oli väga tähtis, et nad saaksid sünnituse ajal pidada personaliga läbirääkimisi ja olla otsustesse kaasatud. Tunti, et kui tervishoiutöötajad julgustasid tulevasi isasid nii sünnituse ajal kui ka sünnituse järgselt hilisematel koduvisiitidel tegutsema, tekkis neil kindlustunne nii oma naise kui vastsündinuga toimetamisel,“ rõhutas Vahtel tervishoiutöötajate rolli meeste positiivsete sünnitusel osalemise kogemuste tekkimisel.

Kvalitatiivsesse uurimusse kaasati 12 meest, kes olid osalenud sünnitusel Lääne-Tallinna Keskhaiglas või Lõuna-Eesti haiglas. Uurimuse tulemused ei ole üldistatavad kõigile sünnitusel osalenud meestele, kuid annavad ülevaate kahes sünnitusosakonnas sünnitusel osalenud meeste kogemustest. 

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.