Enne päästmist taga omaenda ohutus
Eluga riskides teisi kaasinimesi päästvad kangelased ei olegi hädaolukorras kõige kasulikumad tegelased, selgub värskest teadustööst.
Teadlased eesotsas Eishiro Higoga Kanadast Waterloo ülikoolist simuleerisid arvutimudelil Jaapani metroos toimuvat üleujutust. Selgus, et kui kõige tugevamad inimesed hoolitsesid kõigepealt omaenda ohutuse eest, oli pääsenute hulk palju suurem. Kui aga tugevad tormasid esmalt kangelaslikult nõrgemaid päästma, võisid hukkuda suurema tõenäosusega nad mõlemad.
Higo sõnul näitab see, et hulljulgus ei ole hädaolukorras hea strateegia. Parema tulemuse annab teiste aitamine siis, kui aitaja enese ohutus on juba kindel.
Arvutisimulatsioonis tuli 30l eri vanuses inimesel püüda metroouputusest pääseda trepist üles minnes. Stsenaariume oli kolm. Ühes neist hoolitses igaüks ainult enda pääsemise eest, teises hakkasid tugevamad kohe nõrgemaid abistama. Mõlemal juhul pääses keskmiselt ainult viis inimest.
Kolmandas stsenaariumis jõudsid tugevamad esmalt ohutule pinnale, kust heitsid siis alla köie, mille abil said teised siis tõusva veepinna eest paremini pageda. Sellisel juhul pääses keskmiselt eluga juba 12 inimest.
Tähtis on ka see, kirjutavad Higo ja kaasautorid ajakirjas Expert Systems with Applications, et kaasinimeste päästjate käsutuses oleks ka lihtsamaid päästevahendeid. Arvutimudeli järgi oli kasu näiteks ka trepiäärsetest käsipuudest ja trepimademetest, kus said uputuse eest põgenejad tõmmata pisut hinge.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa