Enne päästmist taga omaenda ohutus ({{commentsTotal}})

Eluga riskides teisi kaasinimesi päästvad kangelased ei olegi hädaolukorras kõige kasulikumad tegelased, selgub värskest teadustööst.

Teadlased eesotsas Eishiro Higoga Kanadast Waterloo ülikoolist simuleerisid arvutimudelil Jaapani metroos toimuvat üleujutust. Selgus, et kui kõige tugevamad inimesed hoolitsesid kõigepealt omaenda ohutuse eest, oli pääsenute hulk palju suurem. Kui aga tugevad tormasid esmalt kangelaslikult nõrgemaid päästma, võisid hukkuda suurema tõenäosusega nad mõlemad.

Higo sõnul näitab see, et hulljulgus ei ole hädaolukorras hea strateegia. Parema tulemuse annab teiste aitamine siis, kui aitaja enese ohutus on juba kindel.

Arvutisimulatsioonis tuli 30l eri vanuses inimesel püüda metroouputusest pääseda trepist üles minnes. Stsenaariume oli kolm. Ühes neist hoolitses igaüks ainult enda pääsemise eest, teises hakkasid tugevamad kohe nõrgemaid abistama. Mõlemal juhul pääses keskmiselt ainult viis inimest.

Kolmandas stsenaariumis jõudsid tugevamad esmalt ohutule pinnale, kust heitsid siis alla köie, mille abil said teised siis tõusva veepinna eest paremini pageda. Sellisel juhul pääses keskmiselt eluga juba 12 inimest.

Tähtis on ka see, kirjutavad Higo ja kaasautorid ajakirjas Expert Systems with Applications, et kaasinimeste päästjate käsutuses oleks ka lihtsamaid päästevahendeid. Arvutimudeli järgi oli kasu näiteks ka trepiäärsetest käsipuudest ja trepimademetest, kus said uputuse eest põgenejad tõmmata pisut hinge.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: