Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma ({{commentsTotal}})

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Tähendab, täpselt pole teada, kas kõigi nende vaatluste puhul on tähevalguse regulaarse tuhmumise põhjuseks tähe eest läbi minev planeet, aga suurema osa puhul küllap on. Selle viimase planeedikandidaatide pundiga kokku on Kepler nüüd avastanud 4034 eksoplaneedi kandidaati. Nii suur arv võimaldab hakata tegema juba huvitavat statistikat. Ja statistikat ongi tegema hakatud

Benjamin Fulton Manoa Hawaii ülikoolist ja ta kolleegid vaatlesid läbi Kecki teleskoobi umbes 2000 tähte, mille juurest oli avastanud Kepler planeete. Nad määrasid senisest täpsemalt kindlaks nende tähtede suuruse. Et see, kui palju tähevalgus tuhmub, kui planeet tähe eest läbi lipsab, sõltub tähe ja planeedi läbimõõtude suhtest, saame tähe läbimõõtu täpsemalt teades paremini hinnata ka planeedi läbimõõtu.

Selgus, et Linnutee tähtede planeedid jagunevad üsna selgelt piiritletud rühmadesse. Ühed on Jupiteri tüüpi gaashiiglased, aga ka neist väiksemad planeedid jagunevad samuti selgelt kahte – kivise pinnaga planeedid, mis on Maast kuni 1,75 korda suuremad ja paksu atmosfääriga planeedid, mis on natuke väiksemad kui Neptuun ehk Maast umbes 2–3,5 korda suuremad. Vahepealse suurusega planeete Maast 1,75–2 korda suuremaid ei leidunud peaaegu üldse.

Selline selge jagunemine tuleneb Fultoni ja kolleegide arvates sellest, et vahepealse suurusega planeedid kaotavad ajapikku suure osa oma paksust atmosfäärist.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: