TTÜ teadussekundid: kuidas satelliiti energiaga varustada? ({{commentsTotal}})

TTÜ küberneetika dotsent Raavo Josepson selgitab, mida peab silmas pidama orbiidile saadetaid kuupsatelliite töös hoidvate päikesepatareide disainimisel.

Satelliidi juures on väga oluline nende varustamine elektrienergiaga. Kuna TTÜ100 satelliit on oma mõõtmetelt väikene, pole võimalik kogu vaja minevat energiat Maalt kaasa võtta. Nii peab see tootma vajamineva energia ise orbiidil olles.

Nii väikeste satelliitide puhul on ainsaks praktiliseks võimaluseks kasutada päikesepatareisid. Päikeselt tuleva valguse intensiivsus on ruutmeetri kohta 1300–1400 vatti, TTÜ100 satelliidi ühe külje pindala aga 0,01 ruutmeetrit. Selleks, et valguse käes olevate päikesepatareide oleks suurem, on ehitatud satelliidile tiivad. Seeläbi on võimalik satelliidi õige asendiga koguda energiat kuni kolm korda rohkem.

Samas pole võimalik energiaks muundada kogu satelliidile langevat valgust. Igapäevaelus kasutatavate päikesepatareide kasutegur on umbes 20%, TTÜ100 satelliidil on see 30%. Nii on satelliidi patareidest saadav võimsus kuus vatti. Võrdluseks on sülearvuti väljundi võimsus 40–100 vatti.

Seega peavad olema kõik satelliidi süsteemid projekteeritud nii, et nende elektritarve oleks minimaalne.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: