Teaduspõhine test: mida tead depressioonist? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PA WIre/Scanpix

Märtsi alguses avaldatud Eesti tervisepoliitika analüüsi vahearuanne maalis sünge pildi – vaimsete probleemide osakaal liigub jõudsalt ülespoole. Toome näite – psüühikahäirete tõttu määrati püsiv töövõimetus 2015. aastal 2300 inimesele, kellest enamus olid alla 44-aastased.

Üks levinumaid vaimseid haigusi on depressioon. Haigekassa auditist selgus, et 2013. aastal diagnoositi depressiooni haigusjuhte ligi viiendiku jagu rohkem kui 2000. aastal.

Aga mis üldse on depressioon?

See on meeleoluhäire, mida iseloomustab alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine.

Enimlevinud põhjused on näiteks stress, trauma, pikk lein, vägivald, muutused aju keemilises tasakaalus, hormoonid, ravimid ja pärilikkus.

Põhjuseid on aga veelgi. Tartu ülikooli tudengid analüüsisid Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmeid ning koostasid selle põhjal testi, mis laseb oma teadmised proovile panna. Kui hästi tunnete depressiooni?

Andmeid analüüsisid Tartu ülikooli tudengid Marit Sukk ja Merlin Nuiamäe kodutööna kursusel Andmete esitamine ja tõlgendamine.

Toimetaja: Marju Himma



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: