Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga ({{commentsTotal}})

Osama bin Laden.
Osama bin Laden. Autor/allikas: Pentagon/Reuters/Scanpix

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Sellist meetodit on varem rakendatud piibliuuringutes, kuid araabiakeelsetel tekstidel on seda veel vähe proovitud, selgitas Geršman. Retooriline analüüs põhineb eeldusel, et eksisteerib eraldi semiidi retoorika, mis on erinev KreekaRooma retoorikast.

Doktoritöös jagab Helen Geršman Usāma ibn Lādini alusideed kolmeks suuremaks teemaks: islamiriik, vaenlane ja džihaad ehk islami põha sõda. „Tema sõnumite peamine eesmärk on veenda islami kogukonda individuaalse džihaadi vajalikkuses ja legaalsuses,“ võtab Geršman ma analüüsi tulemused kokku.

Doktoritöö osana koostas Geršman ibn Lādini sõnumite kataloogi ning tõlkis kolm tema sõnumit täies mahus.

„Näited on tulnud retoorilisel analüüsil abiks, et mõista ibn Lādini sõnumite mõju araabia keele kõnelejate seas, kes tunnevad ühisosa kui mitte läbi jagatud vaadete, siis läbi araabia retoorika,“selgitas autor.

Tema sõnumite peamine eesmärk on veenda islami kogukonda idividuaalse džihaadi vajalikkuses ja legaalsuses, et võidelda vaenlase vastu, kes on tunginud islami maailma südamesse ja ahistab muslimeid mujal maailmas.

Usāma ibn Lādini sõnumite kohaselt saab see võitlus lõppeda ainult siis, kui kogu vastuhakk on hävitatud ning maailma valitseb vaid Allāh ja šariaat.

Usāma ibn Lādini kolm vaenlast

Esimese vaenlasena näeb Usāma ibn Lādin oma sõnumites USA-d, kes on rajanud baasid Saudi Araabiasse ja sellega tunginud islami kõige pühamasse kohta.

Teise vaenlasena näeb ta Iisraeli, kes on rajanud teiseusulise riigi islami maa-aladele.

Kolmanda vaenlasena peegelduvad sõnumites kaasaegsed islamimaailma valitsejad, kes on lasknud vaenlasel seda kõike teha.

Oma sõnumites tsiteerib Usāma ibn Lādin erinevaid klassikalisi allikaid nagu koraan, hadiithid, erinevate islami õpetlaste teosed ja luule. Öeldut põhjendab ta eelmainitud allikate tsitaatidega.

Sissevaade Usāma ibn Lādini ellu

Doktoritööl on ka teine suurem sisupeatükk, milles autor käsitleb Usāma ibn Lādini elulugu ja alusideid, teine uurib täpsemalt tema sõnumeid.

Geršmani tööst tuleb esile Usāma ibn Lādini elulugu, mis näitab teda isikuna, kes vastas džihaadi kutsele kõigepealt Afganistanis Nõukogude Liidu vastu. Seejärel laiendas ta frondi piiri kogu maailmale.

Selle arengu keskmeks oli ibn Lādini isiklik kogemus, kui Saudi Araabia võttis 1991. aastal vastu Ameerika Ühendriikide abi Iraagi vastu. Samuti lubas Saudi Araabia USA-l ehitada sõjalised baasid Araabia poolsaarele.

Seda nägi Usāma ibn Lādin ühest küljest alandusena, teisest küljest pühaduseteotusena. UBL elas oma globaalse džihaadi idee järgi võideldes isiklikult erinevatel frontidel Afganistanis ja Sudaanis ja korraldades terrorirünnakuid teistes maailma paikades.

Helen Geršman toob välja, et Usāma ibn Lādini elulugu on kui eeskuju džihaadi võitlejatele, mis on andnud tema sõnumitele juurde sümboolset kapitali ning muutnud veenvaks tema retoorilise visiooni.

Doktoritööd "Teekond juhtivterroristist džihaadi eestkõnelejaks. Usāma ibn Lādini sõnumite retooriline analüüs" juhendas on Tallinna ülikooli professor Otto Jastrow. Oponendid Bergeni ülikooli dotsent Frank Weigelt ja Jeruusalemma Heebrea ülikooli professor Michael Lecker.

Toimetaja: Marju Himma



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: