Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest ({{commentsTotal}})

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.

Geeniproovide abil koostatud personaalsete geenikaartide kaudu on kõigil 52 000 inimesel võimalik koos geeninõustajaga hinnata enda haigusriske. Analüüsides geeniandmeid ja võttes arvesse ka keskkonna-, tervisekäitumise ning tavapärased haigusandmed, saab geenidoonor muu hulgas teada, millistele haigustele on tal suurem soodumus ja millised ravimid talle sobivad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Inimesed on erinevad ja kui me nüüd ütleme nüüd konkreetselt kellelegi, et see on just teie probleem, et teil kehakaaluga võib tulla probleeme ja see võib viia teist tüüpi diabeedini, siis ma usun, et see veenab inimesi rohkem mõtlema ja tegutsema selles suunas, et ta saab ise ka midagi teha. Ma arvan, et see veenab inimesi rohkem kui üldine teavitus ajalehes, et sööge vähem, jookske rohkem," ütles Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu

Andres Metspalu sõnul aitavad geeniandmete kogumine ja tagasiside andmine hoida kokku tervishoiu kulusid.

"Me näeme, et me suudame ennustada kõrge riskide patsiente ette enne, kui neil diabeet on. Ja kui siis noored inimesed saavad aru, et geneetiline risk on kõrge ja nad kontrollivad oma kehakaalu, saab vähendada riski mitu korda. See tähendab, et teatud hulk inimesi lükkavad oma haigust edasi ja lükkavad nii kaua edasi, et võibolla neil ei tekigi see haigus," märkis ta.

Geenivaramu infopäeval käinud geenidoonorid huvituvad enda geeniinfost suuresti just laste tervise pärast.

Andres Metspalu loodab, et lähema viie aasta jooksul õnnestub Eestil Islandi eeskujul koguda ligi poole elanikkonna geeniandmed. Senised doonorid saavad enda geeniinfo kohta tagasiside saamiseks hakata end kirja panema septembri algul.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.