Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest ({{commentsTotal}})

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.

Geeniproovide abil koostatud personaalsete geenikaartide kaudu on kõigil 52 000 inimesel võimalik koos geeninõustajaga hinnata enda haigusriske. Analüüsides geeniandmeid ja võttes arvesse ka keskkonna-, tervisekäitumise ning tavapärased haigusandmed, saab geenidoonor muu hulgas teada, millistele haigustele on tal suurem soodumus ja millised ravimid talle sobivad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Inimesed on erinevad ja kui me nüüd ütleme nüüd konkreetselt kellelegi, et see on just teie probleem, et teil kehakaaluga võib tulla probleeme ja see võib viia teist tüüpi diabeedini, siis ma usun, et see veenab inimesi rohkem mõtlema ja tegutsema selles suunas, et ta saab ise ka midagi teha. Ma arvan, et see veenab inimesi rohkem kui üldine teavitus ajalehes, et sööge vähem, jookske rohkem," ütles Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu

Andres Metspalu sõnul aitavad geeniandmete kogumine ja tagasiside andmine hoida kokku tervishoiu kulusid.

"Me näeme, et me suudame ennustada kõrge riskide patsiente ette enne, kui neil diabeet on. Ja kui siis noored inimesed saavad aru, et geneetiline risk on kõrge ja nad kontrollivad oma kehakaalu, saab vähendada riski mitu korda. See tähendab, et teatud hulk inimesi lükkavad oma haigust edasi ja lükkavad nii kaua edasi, et võibolla neil ei tekigi see haigus," märkis ta.

Geenivaramu infopäeval käinud geenidoonorid huvituvad enda geeniinfost suuresti just laste tervise pärast.

Andres Metspalu loodab, et lähema viie aasta jooksul õnnestub Eestil Islandi eeskujul koguda ligi poole elanikkonna geeniandmed. Senised doonorid saavad enda geeniinfo kohta tagasiside saamiseks hakata end kirja panema septembri algul.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.