Puudulik terviseuuringute rahastamine ohustab eestlaste tervist ({{commentsTotal}})

Arstiteadlased: puudulik terviseuuringute rahastamine mõjutab negatiivselt eestlaste tervist.
Arstiteadlased: puudulik terviseuuringute rahastamine mõjutab negatiivselt eestlaste tervist. Autor/allikas: Andres Tennus, Tartu ülikool

Täna saatsid Tartu ülikooli arstiteadlased sotsiaalministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise, milles avaldasid muret teadusuuringute alarahastamise ja Eesti rahva tervise tuleviku pärast. Arstiteadlaste sõnum on, et puudulik terviseuuringute rahastamine mõjutab negatiivselt eestlaste tervist.

Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaani ja nõukogu esimehe Margus Lemberi sõnul on Eesti tervisesüsteemi edendamiseks vaja teadustööd ja innovatsiooni. 

“Teeme kõrgel tasemel teadustööd ja meie teadlased on rahvusvaheliselt tunnustatud. Ometi oleme hetkel olukorras, kus praegune puudulik teaduse rahastamine hakkab takistama meditsiini teaduspõhist arendamist ja mõjub negatiivselt nii Eesti rahva tervisele kui Eesti majanduse arengule,” sõnas Lember.

Eesti Teaduste Akadeemia eestvedamisel ning sotsiaalministeeriumi ja Tartu ülikooli aktiivsel osalemisel valmis Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia aastateks 2015–2020, kus on muuhulgas kirjas tulevikuvisioon vajalike terviseuuringute organiseerimiseks ja rahastamiseks. 

Oma pöördumises tunnevad arstiteadlased muret, et plaanitud strateegiat ei ole tegelikkuses ellu viima asutud ja tegemist on järjekordse riiulisse tolmu koguma jäänud dokumendiga. Samuti ei ole saavutatud strateegia elluviimiseks ette nähtud rahastamise märkimisväärset kasvu.

“Olulistes tervishoiuküsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vaja teaduslikke uuringuid, mille tulemustele põhinedes saaks järeldusi teha. Hetkel aga tervisesüsteemi vajadustest lähtuvad uuringud sotsiaalministeeriumi tellimusel praktiliselt puuduvad. 

Samuti puudub arstiteadlastel info väljavaadetest ja olukorra paranemisest lähiaastatel. Ühiskonnas levivad aga üha enam uskumustel põhinevad ja eestlaste tervist kahjustavad seisukohad. Näiteks väärarusaamad vaktsineerimise vajalikkusest või imeravimite nagu MMS toimimisest,” selgitas Lember.  

Teadlased rõhutavad, et riiklik teaduse baasrahastuse oluline kasv, mis pidanuks tagama stabiilsuse konkurentsipõhise grandisüsteemi kõrval, on jäänud ebapiisavaks ning riiklik teaduse rahastamine kaugeneb eesmärgist jõuda ühe protsendini SKPst. Samuti jäi tühjaks lubaduseks doktorantide igakuise toetussumma kahekordistamine. Kõik see muudab teadlaste olukorra ebakindlaks, mistõttu siirdub üha vähem noori teadusesse ja teadlaste arv järjest väheneb.

Olukorra parandamiseks teeb Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkond viis ettepanekut:

  1. Strateegia „Teadus ja innovatsioon tervise teenistusse” edukaks tööle rakendamiseks on vaja kokku kutsuda strateegia elluviimiseks loodud terviseala teadus- ja innovatsiooninõukogu.

  2. Käivitada tervishoiupraktikutele suunatud teadus- ja arendustegevuse toetusmeede, et kliinilise ja teadustöö ühendamise abil aidata kaasa arstiabi kvaliteedi parandamisele Eesti tervishoiusüsteemis.

  3. Koostada tervisesüsteemi arenguvajadustest lähtuv kliiniliste rakendusuuringute programm.

  4. Tagada riiklike doktoranditoetuste kahekordistamine vastavalt esialgsele lubadusele.

  5. Riiklik teaduse rahastamine peab suurenema ühe protsendini SKPst. Stabiilsuse tagamiseks on vajalik eeskätt baasfinantseerimise suurendamine.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.