Seinavärv toodab päikesevalgusest ja veeaurust vesinikku ({{commentsTotal}})

Vesinikust võib saada tulevikus tähtis energiaallikas, kuid kuidas oleks kõige parem saada vesinikku ennast on veel üsna lahtine küsimus. Nüüd on austraalia ja ameerika teadlased loonud niisuguse värvi, mis imab õhust veeauru ja lagundab selle päikesevalguse toimel vesinikuks ja hapnikuks.

Värv sisaldab tehislikku ainet – sünteetilist molübdeensulfiidi, mis toimib ühest küljest nagu silikageel, mida kasutatakse niiskuse eemaldamiseks toidu-, ravimi- ja elektroonikaseadmete pakendites. Teisest küljest toimib see pooljuhist aine aga katalüsaatorina, mis annab hoo sisse vee molekulide jagunemisele vesinikuks ja hapnikuks.

Toban Teneke Kuninglikust Melbourne'i tehnikainstituudist ja ta kolleegid avastasid, et kui segada seda ainet veel titaanoksiidi osakestega, võib saada päikesevalgust neelava värvi, mis toodab samas niiske õhu käes ka vesinikkütust. Kui sellise värviga võõbata nüüd üle mõni suurem betoon- või telliskivisein, hakkab valmistama sein kütust.

Vesinikkütus on ühiskondlikus mõttes üks puhtamaid teadaolevaid kütuseid. Juhul kui toota seda justnimelt vee molekulidest, sest selle kütuse põlemissaaduseks ei ole taas muud kui puhas vesi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.