Seinavärv toodab päikesevalgusest ja veeaurust vesinikku ({{commentsTotal}})

Vesinikust võib saada tulevikus tähtis energiaallikas, kuid kuidas oleks kõige parem saada vesinikku ennast on veel üsna lahtine küsimus. Nüüd on austraalia ja ameerika teadlased loonud niisuguse värvi, mis imab õhust veeauru ja lagundab selle päikesevalguse toimel vesinikuks ja hapnikuks.

Värv sisaldab tehislikku ainet – sünteetilist molübdeensulfiidi, mis toimib ühest küljest nagu silikageel, mida kasutatakse niiskuse eemaldamiseks toidu-, ravimi- ja elektroonikaseadmete pakendites. Teisest küljest toimib see pooljuhist aine aga katalüsaatorina, mis annab hoo sisse vee molekulide jagunemisele vesinikuks ja hapnikuks.

Toban Teneke Kuninglikust Melbourne'i tehnikainstituudist ja ta kolleegid avastasid, et kui segada seda ainet veel titaanoksiidi osakestega, võib saada päikesevalgust neelava värvi, mis toodab samas niiske õhu käes ka vesinikkütust. Kui sellise värviga võõbata nüüd üle mõni suurem betoon- või telliskivisein, hakkab valmistama sein kütust.

Vesinikkütus on ühiskondlikus mõttes üks puhtamaid teadaolevaid kütuseid. Juhul kui toota seda justnimelt vee molekulidest, sest selle kütuse põlemissaaduseks ei ole taas muud kui puhas vesi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: