Kas tippsportlastel on rohkem põhjust moraalne olla kui tavainimestel? ({{commentsTotal}})

Cristiano Ronaldo ja Serena Williams on spordimaailma superstaarid, kelle tegutsemist spordiareenil ja väljaspool selle piire jälgivad pea miljonid silmapaarid.
Cristiano Ronaldo ja Serena Williams on spordimaailma superstaarid, kelle tegutsemist spordiareenil ja väljaspool selle piire jälgivad pea miljonid silmapaarid. Autor/allikas: Flickr Creative Commons

Tartu ülikooli filosoofiamagister jõudis järeldusele, et tippatleedid, kes satuvad üha enam väljaspool spordimaailma meedia huviorbiiti, peaksid ka treening- ning võistlusperioodi välisel ajal käituma moraalsemalt kui nii-öelda tavainimesed.

Bakalaureusetöös spordifänluse ebamoraalsuse argumendile kriitikat teinud Mariann Järvela analüüsis äsja Tartu ülikoolis kaitstud filosoofiateadusel põhinevas magistritöös, kas tippsportlastel on rohkem põhjust moraalne olla kui tavainimestel.

Kaasaegne tippsport ja –sportlased on meie kultuuriruumis iseäralikult silmatorkavas positsioonis. Tippatleedid nii meie kodukamaral kui ka taolised spordimaailma superstaarid nagu Cristiano Ronaldo ja Serena Williams on avaliku elu tegelased, kelle tegutsemist spordiareenil ja väljaspool selle piire jälgivad pea miljonid silmapaarid.

Võisteldes spordiareenil inimvõimete piiril, näidates kõrgest klassist oskuseid ja mitmesuguseid vooruseid, on nad iidoliks, inspiratsiooniallikaks ja imetlusobjektiks miljonitele lastele, noortele ja fännidele. Sellest tulenevalt on tippatleedid tõusnud ühiskonnas sellisesse staatusesse, kus neil on võrreldes tavainimestega suurem mõju teiste käitumisele – nad on eeskujud.

Kuid kas tippatleetidel on moraalne kohustus olla teistele, seejuures eriti lastele ja noortele heaks eeskujuks nii võistlusareenil kui ka spordiväliselt?

Kaasaegne tippsport on globaalne nähtus ja tippatleedid on meie ühiskonnas silmapaistval ja prominentsel positsioonil, mis tähendab seda, et sportlaste käitumist jäljendatakse ja nende poolt propageeritud väärtusi võetakse omaks laialdasemalt kui tavainimeste käitumist. Seetõttu ei saa ka tippsportlased valida, kas nad on eeskujud või mitte – nende ees seisneb vaid valik, kas olla teistele heaks või halvaks eeskujuks.

Tippsportlased peaksid omakorda oma erilist eeskuju staatust ning sellega kaasnevat mõjukust kasutama vastutustundlikult ehk olema teistele, seejuures eriti lastele ja noortele heaks eeskujuks. 

Tippatleetide moraalne kohustus anda teistele head eeskuju tuleneb ennekõike potentsiaalsetest kahjust ja halbadest tagajärgedest, mida nende ebamoraalne käitumine võib põhjustada. Nimelt võivad mitmesugustesse skandaalidesse sattunud tippsportlased oma ebamoraalse tegutsemise teel anda teistele ühiskonnaliikmetele signaali, et taoline tegevus on aktsepteeritav ning seeläbi kahjustada meie ühiskonna üleüldist moraalset tervist. Seega tuleneb tippsportlaste heaks eeskujuks olemise kohustus sotsiaalsest vastutusest.

Nimelt kui sportlaste võimuses on mingit halba asja ära hoida, ilma et nad ohverdaksid seejuures midagi moraalselt märkimisväärset, siis on neil moraalne kohustus ka seda teha. Tippsportlasel on omakorda võimalik ära hoida teiste inimeste ebamoraalseid tegusid, mis on tingitud nende enda halvast eeskujust. Nii lasub ka meie spordikangelastel minimaalne kohustus mitte anda teistele oma tegutsemise ja sõnade teel halba eeskuju. Seejuures ei pea nad käituma kui moraalipühakud ning näitama üles Ema Teresale iseloomulikku vooruslikkust – nad peaksid lihtsalt arvestama oma prominentset ühiskondliku positsiooni ja sellega kaasnevat mõjuvõimu. 

Lisaks selle, et sportlased peaksid andma meile head eeskuju, võib atleetide lisapõhjust moraalseks toimimiseks otsida spordi kui väärtusküllase praktika enda iseloomust. 

Nimelt eeldab sport oma parimal kujul eeltingimusena teatud väärtuste ja vooruste omaksvõtmist. Mitte ükski spordivõistlus ei saa edukalt toimuda kui sportlased ei järgi võistlusreegleid, pühendumus, visadus ja distsiplineeritus on tunnusjooned, mis kuuluvad iga tunnustatud atleedi varamusse ning ausa mängu ideaal eeldab oma kangete rivaalide austamist. Kuid seejuures ei põhine sport mingitel eripärastel spordispetsiifilistel väärtustel, vaid hoopis üleüldistel väärtustel. 

Seega peab tippsportlane selleks, et sport saaks üleüldse toimida, omaks võtma ka üldise moraali.

Niisiis on oluline, et tippatleet oleks ka hea, tubli ja moraalne inimene. Tegu on ennekõike tema identiteeti terviklikkuse ja järjepidevusega seotud küsimusega. Nimelt on tähtis, et tippatleedid, kes on truudust vandunud taolistele olulistele väärtustele, järgiksid neid ka pidevalt oma elus tervikuna. 

Niisiis on tippsportlastele vähemalt kaks lisapõhjust moraalseks toimimiseks võrreldes tavainimestega. Seda tulenevalt sotsiaalsest vastutusest ning spordi kui väärtusküllase praktika olemusest. 

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.