Video | Brian Cox: idiootsusel on loomulik piir ({{commentsTotal}})

Kolmapäeval astus Vene kultuurikeskuses üles briti osakestefüüsika professor ja saatejuht Brian Cox. ERR Novaator uuris enne esinemist, mida arvab Cox elust, universumist ja teadusest.

Brian Cox...
...inimeste kohast universumis:
Oleme universumi suurust arvestades füüsiliselt täielikult tähtsusetud. Kohalikul tasandil aga nii väärtuslikud, et see peaks mõjutama meie käitumist. Võibolla leidub terves Linnutee galaktikas mõelda oskavaid aatomeid vaid ühes kohas – Maal.

...demokraatiast: Teadusel ja demokraatial on sisuliselt mõndagi sarnast. Mõlemad põhinevad katse ja eksituse meetodil. Ühiskond on kaugelt liiga keerukas, et keegi teaks täpselt, kuidas seda juhtida.

...faktijärgsest maailmast: Idiootsusel on loomulik piir. Meie tsivilisatsioonil on valik – taastada side teaduse ja teadmistega, väärtustada teadmisi üle arvamuse... või hääbuda.

...tõejärgse maailma tõrjumisest: Kesksel kohal on haridus ja eriti teadusharidus. Inimestele tuleb õpetada alandlikkust. Mõistmist, et maailmas eksisteerib väga vähe absoluute, kui neid üleüldse olemas on (peale muidugi termodünaamika II seaduse).

...populismist: Populismi poolestusaeg näib olevat 12 kuud. Mitte millelgi põhinevad asjad ja nähtused kukuvad kokku. Seda võib öelda Donald Trumpi populaarsuse ja üha rohkem ka Brexitiga seonduva kohta.

...loomuliku andekuse tähtusest: Valik teadlaseks hakata on igal ühel. Peale mõne erandi pole olemas olnud loomupäraseid teadlasi. Teaduses läbilöömine taandub peaasjalikult kõvale tööle, motivatsioonile ja huvile.

...teaduse ees seisvatest väljakutsetest: Tähtis on teaduse demokratiseerumine. Lisaks talendile kaotatakse tervet ühiskonda esindamata erinevaid perspektiive. Taastada tuleb usaldus teadlaste ja avalikkuse vahel.



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: