Video | Brian Cox: idiootsusel on loomulik piir ({{commentsTotal}})

Kolmapäeval astus Vene kultuurikeskuses üles briti osakestefüüsika professor ja saatejuht Brian Cox. ERR Novaator uuris enne esinemist, mida arvab Cox elust, universumist ja teadusest.

Brian Cox...
...inimeste kohast universumis:
Oleme universumi suurust arvestades füüsiliselt täielikult tähtsusetud. Kohalikul tasandil aga nii väärtuslikud, et see peaks mõjutama meie käitumist. Võibolla leidub terves Linnutee galaktikas mõelda oskavaid aatomeid vaid ühes kohas – Maal.

...demokraatiast: Teadusel ja demokraatial on sisuliselt mõndagi sarnast. Mõlemad põhinevad katse ja eksituse meetodil. Ühiskond on kaugelt liiga keerukas, et keegi teaks täpselt, kuidas seda juhtida.

...faktijärgsest maailmast: Idiootsusel on loomulik piir. Meie tsivilisatsioonil on valik – taastada side teaduse ja teadmistega, väärtustada teadmisi üle arvamuse... või hääbuda.

...tõejärgse maailma tõrjumisest: Kesksel kohal on haridus ja eriti teadusharidus. Inimestele tuleb õpetada alandlikkust. Mõistmist, et maailmas eksisteerib väga vähe absoluute, kui neid üleüldse olemas on (peale muidugi termodünaamika II seaduse).

...populismist: Populismi poolestusaeg näib olevat 12 kuud. Mitte millelgi põhinevad asjad ja nähtused kukuvad kokku. Seda võib öelda Donald Trumpi populaarsuse ja üha rohkem ka Brexitiga seonduva kohta.

...loomuliku andekuse tähtusest: Valik teadlaseks hakata on igal ühel. Peale mõne erandi pole olemas olnud loomupäraseid teadlasi. Teaduses läbilöömine taandub peaasjalikult kõvale tööle, motivatsioonile ja huvile.

...teaduse ees seisvatest väljakutsetest: Tähtis on teaduse demokratiseerumine. Lisaks talendile kaotatakse tervet ühiskonda esindamata erinevaid perspektiive. Taastada tuleb usaldus teadlaste ja avalikkuse vahel.



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.