Lameussil kasvas orbiidil kaks pead ({{commentsTotal}})

Kahe peaga lameuss.
Kahe peaga lameuss. Autor/allikas: Tuftsi ülikool

Rahvusvahelise kosmosejaama pardal lameussidega katseid teinud teadlased leidsid, et mikrogravitatsiooni tingimustes võib kasvada ühe pea amputeerimise järel olenditele kaks pead.

Liiki Dugesia japonica kuuluvad lameussid elasid 2015. aastal rahvusvahelise kosmosejaama pardal kokku viis nädalat. Osadel lameussidel lasti katseperioodi vältel vabalt kasvada ja areneda, teistel amputeeriti pea ja/või sabaosa. Neist mõnel ka mõlemad. Viimastel jäi alles vaid seedeelundkond ja seda toruja suuga ühendav neel.

Maal kasvatavad lameussid harilikud taolise kohtlemise peale endal uue saba ja pea. Seejuures näivad mõnede katsete kohaselt taastuvat isegi nende algsed mälestused või vähemalt varem õpitud käitumismallid. Orbiidil kasvas ühele lameussile aga kaks pead ja üks täiendav suu.

Tuftsi ülikooli bioloog Junji Morokuma kirjutab kolleegidega ajakirjas Regeneration, et organismi taastumise ajal mõjutavad protsessi mitmed füüsilised jõud ja biofüüsikalised tegurid. Nii pole ime, et organismi normipärases arengus võib tekkida kaaluta olekus suuremaid või väiksemaid häireid. Varem on D. japonical kasvanud kaks pead muu hulgas kindlate keemiliste ühendite toimel.

Mõned täie tervise juures olevad lameussid jagunesid lennu vältel spontaanselt kaheks ussiks. Aseksuaalse paljunemisviisi käigus kasvab ühe lameussi sabaosast teine uss, mis sellest seejärel sobival hetkel eraldub. Töörühm märgib aga, et antud juhul võis olla jagunemine tingitud ka temperatuurikõikumistest, mitte ilmtingimata mikrogravitatsioonist.

Samuti leidsid teadlased, et kosmosest naasnud lameussid sattusid nende tavalisse allikavette asetamisel paariks tunniks šokiseisundisse. Samal ajal, kui nende Maale jäänud liigikaaslastes see erilist reaktsiooni ei tekitanud. Viimane viitab töörühma sõnul, et mikrogravitatsioon muudab olulisel määral olendite ainevahetusprotsesse. Samuti veetsid kosmoseussid rohkem aega valguse käes.

Kahepealisel ussil maapeal mõlema pea amputeerimisel kasvas sellel aga uuesti kaks pead. Teisisõnu olid muutused püsivad.

Teadlased loodavad, et erinevate katseloomade uurimine aitab paremini mõista ka mikrogravitatsiooni mõju inimeste tervisele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.