Lameussil kasvas orbiidil kaks pead ({{commentsTotal}})

Kahe peaga lameuss.
Kahe peaga lameuss. Autor/allikas: Tuftsi ülikool

Rahvusvahelise kosmosejaama pardal lameussidega katseid teinud teadlased leidsid, et mikrogravitatsiooni tingimustes võib kasvada ühe pea amputeerimise järel olenditele kaks pead.

Liiki Dugesia japonica kuuluvad lameussid elasid 2015. aastal rahvusvahelise kosmosejaama pardal kokku viis nädalat. Osadel lameussidel lasti katseperioodi vältel vabalt kasvada ja areneda, teistel amputeeriti pea ja/või sabaosa. Neist mõnel ka mõlemad. Viimastel jäi alles vaid seedeelundkond ja seda toruja suuga ühendav neel.

Maal kasvatavad lameussid harilikud taolise kohtlemise peale endal uue saba ja pea. Seejuures näivad mõnede katsete kohaselt taastuvat isegi nende algsed mälestused või vähemalt varem õpitud käitumismallid. Orbiidil kasvas ühele lameussile aga kaks pead ja üks täiendav suu.

Tuftsi ülikooli bioloog Junji Morokuma kirjutab kolleegidega ajakirjas Regeneration, et organismi taastumise ajal mõjutavad protsessi mitmed füüsilised jõud ja biofüüsikalised tegurid. Nii pole ime, et organismi normipärases arengus võib tekkida kaaluta olekus suuremaid või väiksemaid häireid. Varem on D. japonical kasvanud kaks pead muu hulgas kindlate keemiliste ühendite toimel.

Mõned täie tervise juures olevad lameussid jagunesid lennu vältel spontaanselt kaheks ussiks. Aseksuaalse paljunemisviisi käigus kasvab ühe lameussi sabaosast teine uss, mis sellest seejärel sobival hetkel eraldub. Töörühm märgib aga, et antud juhul võis olla jagunemine tingitud ka temperatuurikõikumistest, mitte ilmtingimata mikrogravitatsioonist.

Samuti leidsid teadlased, et kosmosest naasnud lameussid sattusid nende tavalisse allikavette asetamisel paariks tunniks šokiseisundisse. Samal ajal, kui nende Maale jäänud liigikaaslastes see erilist reaktsiooni ei tekitanud. Viimane viitab töörühma sõnul, et mikrogravitatsioon muudab olulisel määral olendite ainevahetusprotsesse. Samuti veetsid kosmoseussid rohkem aega valguse käes.

Kahepealisel ussil maapeal mõlema pea amputeerimisel kasvas sellel aga uuesti kaks pead. Teisisõnu olid muutused püsivad.

Teadlased loodavad, et erinevate katseloomade uurimine aitab paremini mõista ka mikrogravitatsiooni mõju inimeste tervisele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.