Lugeja küsib: kas Maa asub inimese sünnipäeval ikka alati samas kohas? ({{commentsTotal}})

Sünnipäevatort.
Sünnipäevatort. Autor/allikas: jar0d/Creative Commons

ERR Novaatori lugejat huvitas, kas Maa on inimese sünnipäeval ikka igal aastal täpselt samas ja kui palju planeedi orbiit aastaga muuta jõuab. Esitasime Tartu Observatooriumi astrofüüsika teadurile Tõnis Eenmäele.

Lihtne vastus on, et ei ole, sest aastas pole täisarv päevi. Maa teeb tiiru ümber Päikese ca 365.24219 päevaga. Kui määrata sünnimomenti sekundi täpsusega, nihkub Päikese asukoht ligikaudu tsükliliselt asukoha suhtes sünnimomendil. Kuid ka igal liigaastal lisatav lisapäev ei korrigeeri seda mitte-täisarvulisust täielikult.

Lihtne on seda märgata, kui arvutada Päikese asukoht tähistaeva suhtes aastate jooksul täpselt samal aasta päeval ja kellaajal.

Kui minna väga detailseks, siis mõjutavad Maa orbiiti ümber Päikese väga natukene ka teised Päikesesüsteemi planeedid, seejuures muutub samal põhjusel aastate jooksul veidi Päikese enda asukoht meie planeedisüsteemi keskmes.

Päikese asukoht taevalaotusel 14. juunil kell 12.00

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: