Tehnoloogiaarendus: labor kiibil annab märku algavast gripist ({{commentsTotal}})

Kunstniku kujutis sellest, kuidas mikroosakesed liiguvad kiibil elekriväljas.
Kunstniku kujutis sellest, kuidas mikroosakesed liiguvad kiibil elekriväljas. Autor/allikas: Ella Marushchenko ja Alexander Tokarev/Ella Maru Studios

Andurid on tänapäeval läinud nii väikeseks, et neid on võimalik panna ka näiteks meie riiete külge. Aga miks see vajalik peaks olema? Võtame sellise näite: väike andur meie ihupesu küljes kogub pidevalt meie higitilgakesi, analüüsib neis olevate bakterite ja viiruste DNAd ning kui leiab midagi, mis võiks meie tervis ohustada, annab sellest märku.

Seda võiks nimetada kiiplaboriks ehk väikeseks laboriks kiibi peal. Ja põhjus, miks me sellest praegu juttu teeme on Rutgersi ülikooli teadlaste väike seadeldis, mis just seda suudabki teha.

Näiteks saab seda väikest laborit kiibi peal kasutada selleks, et tuvastada rinna- või kopsuvähki.

Tehnoloogia üks väljatöötajatest Mehdi Javanmard tõi rakendusena välja personaalmeditsiini. See kiip on umbes sama suur kui kiip teie USB-pulga sees ehk umbes ruutsentimeetrine. See tähendab ühtlasi, et kiibi võib panna teie tervisemonitori randmepaela sisse.

Tehnoloogia, mis selles kiibis on, justkui triipkoodistab erinevaid biomarkereid, näiteks valke ja DNA molekule. Kuna kiip suudab korraga analüüsida erinevaid kehavedelikke ning erineviad haigusi, ei tee ta otsust mitte ühe, vaid mitme markeri koosmõju arvesse võttes. 

Näiteks suudab see kiip mõõta PSA-d ehk prostata spetsiifilist antigeeni ehk lihtsamalt öeldes seda näitajat, millega diagnoositakse meestel eesnäärme vähki.

Muidugi tekib küsimus, et kui meil on arsti juures võimalik neidsamu teste teha ja analüüsida, siis milleks meile veel kiip, mis kõike seda sama teeb?

Mehdi Javanmardi sõnul on siiski oluline vahe, kas sinu tervist jälgitakse pidevalt või teete testi alles siis, kui on tekkinud tervisehädad, millega pöördutakse arsti poole.

Lisaks tekib küsimus, kas see tehnoloogia on sama usaldusväärne kui traditsiooniline laborianalüüs. Mehdi Javanmardi kinnitab, et nende kiiplabor on 95 protsenti täpne.

Mõelge vaid, kui teie vannitoa ukselink võiks teie käe pealt kogutud higi järgi öelda, et teil on gripp… Tundub, et Rutgersi ülikooli tehnoloogiaarendus on selleni jõudmas. Ja nagu teadlased ise prognoosivad, siis juba umbes paari aasta pärast võiks toote turule tuua.

Toimetaja: Marju Himma



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.