Tehnoloogiaarendus: labor kiibil annab märku algavast gripist ({{commentsTotal}})

Kunstniku kujutis sellest, kuidas mikroosakesed liiguvad kiibil elekriväljas.
Kunstniku kujutis sellest, kuidas mikroosakesed liiguvad kiibil elekriväljas. Autor/allikas: Ella Marushchenko ja Alexander Tokarev/Ella Maru Studios

Andurid on tänapäeval läinud nii väikeseks, et neid on võimalik panna ka näiteks meie riiete külge. Aga miks see vajalik peaks olema? Võtame sellise näite: väike andur meie ihupesu küljes kogub pidevalt meie higitilgakesi, analüüsib neis olevate bakterite ja viiruste DNAd ning kui leiab midagi, mis võiks meie tervis ohustada, annab sellest märku.

Seda võiks nimetada kiiplaboriks ehk väikeseks laboriks kiibi peal. Ja põhjus, miks me sellest praegu juttu teeme on Rutgersi ülikooli teadlaste väike seadeldis, mis just seda suudabki teha.

Näiteks saab seda väikest laborit kiibi peal kasutada selleks, et tuvastada rinna- või kopsuvähki.

Tehnoloogia üks väljatöötajatest Mehdi Javanmard tõi rakendusena välja personaalmeditsiini. See kiip on umbes sama suur kui kiip teie USB-pulga sees ehk umbes ruutsentimeetrine. See tähendab ühtlasi, et kiibi võib panna teie tervisemonitori randmepaela sisse.

Tehnoloogia, mis selles kiibis on, justkui triipkoodistab erinevaid biomarkereid, näiteks valke ja DNA molekule. Kuna kiip suudab korraga analüüsida erinevaid kehavedelikke ning erineviad haigusi, ei tee ta otsust mitte ühe, vaid mitme markeri koosmõju arvesse võttes. 

Näiteks suudab see kiip mõõta PSA-d ehk prostata spetsiifilist antigeeni ehk lihtsamalt öeldes seda näitajat, millega diagnoositakse meestel eesnäärme vähki.

Muidugi tekib küsimus, et kui meil on arsti juures võimalik neidsamu teste teha ja analüüsida, siis milleks meile veel kiip, mis kõike seda sama teeb?

Mehdi Javanmardi sõnul on siiski oluline vahe, kas sinu tervist jälgitakse pidevalt või teete testi alles siis, kui on tekkinud tervisehädad, millega pöördutakse arsti poole.

Lisaks tekib küsimus, kas see tehnoloogia on sama usaldusväärne kui traditsiooniline laborianalüüs. Mehdi Javanmardi kinnitab, et nende kiiplabor on 95 protsenti täpne.

Mõelge vaid, kui teie vannitoa ukselink võiks teie käe pealt kogutud higi järgi öelda, et teil on gripp… Tundub, et Rutgersi ülikooli tehnoloogiaarendus on selleni jõudmas. Ja nagu teadlased ise prognoosivad, siis juba umbes paari aasta pärast võiks toote turule tuua.

Toimetaja: Marju Himma



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.