Geenidoonorid saavad teada, mis nende geeniandmetest tolku on olnud ({{commentsTotal}})

Geenivaramu juht Andres Metspalu.
Geenivaramu juht Andres Metspalu. Autor/allikas: Virgo Siil

Mis kasu on meil oma geeniandmetest, saab teada 14. juunil kell 15 Tartu ülikooli aulas algaval geenivaramu avalikul infopäeval.

Täpsemalt räägitakse infopäeval sellest, mida on võimalik geeniandmetega pihta hakata ja kuidas saab teadustöö tulemusel kogutud andmetest tavainimese jaoks väärtuslik info.

Ligi 5% Eesti täisealisest elanikkonnast ehk 52 000 inimest on usaldanud oma andmed Eesti geenivaramusse hoiule sooviga panustada teaduse arengusse, aga ka lootusega oma tervise kohta kasulikku infot vastu saada. 

Kui kuni 2011. aastani oli geenivaramu peamine eesmärk ulatusliku andmebaasi loomine ja sellel põhinevate teadusuuringute läbiviimine, et leida seoseid genoomivariantide ja inimese fenotüübi – sealhulgas haiguste – vahel, siis tänavu käivitus Eesti geenivaramus suurprojekt, mis võimaldab lõpuni viia kõigi geenidoonorite genotüpiseerimise. 

“Saadud andmekogu alusel koostatakse geenidoonoritele personaalsed geenikaardid, mis loovad uued võimalused personaalsete haigusriskide hindamiseks ja nende selgitamiseks selleks soovi avaldanud osalejatele,” rääkis Tartu ülikooli Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik.

“Analüüsides inimese geeniandmeid ja lisades sinna keskkonna-, tervisekäitumise ja tavapärased haigusandmed on võimalik leida igale inimesele võimalikult hästi sobiv haiguse ennetus- või raviplaan. 

Näiteks aitavad geeniandmed arstil leida igale inimesele kõige sobivam ravim sarnaste alternatiivide seast ja panna paika õige doos, kuna iga inimene reageerib ravimitele natuke erinevalt. Teades oma pärilikke riske, saame ise muuta oma tervisekäitumist nii, et neid riske oleks võimalik vähendada,“ lisas Allik.

Infopäeval esinevad ettekannetega professor Andres Metspalu, kes tutvustab projekti “Tagasiside geenidoonorile” ja TÜ vanemteadurid tutvustavad selle erinevaid valdkondi: 

  • dr. Neeme Tõnisson räägib, millist kasu võiks inimestel olla geneetilisest tagasisidest; 
  • dr Krista Fischer vaatleb sagedaste haiguste pärilikke riske; 
  • dr Lili Milani avab geenide ja ravimisobimatuse vahelisi seoseid;
  • vanemteadur Elin Org tutvustab peagi algavat mikrobioomi projekti;
  • teabejuht Annely Allik räägib projektiga liitumise võimalustest.

 Ettekande järel on avatud küsimuste voor. Kõik huvilised on oodatud osalema.

 Infopäeva salvestusi saab hiljem järele vaadata aadressil UTTV-st.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.