Geenidoonorid saavad teada, mis nende geeniandmetest tolku on olnud ({{commentsTotal}})

Geenivaramu juht Andres Metspalu.
Geenivaramu juht Andres Metspalu. Autor/allikas: Virgo Siil

Mis kasu on meil oma geeniandmetest, saab teada 14. juunil kell 15 Tartu ülikooli aulas algaval geenivaramu avalikul infopäeval.

Täpsemalt räägitakse infopäeval sellest, mida on võimalik geeniandmetega pihta hakata ja kuidas saab teadustöö tulemusel kogutud andmetest tavainimese jaoks väärtuslik info.

Ligi 5% Eesti täisealisest elanikkonnast ehk 52 000 inimest on usaldanud oma andmed Eesti geenivaramusse hoiule sooviga panustada teaduse arengusse, aga ka lootusega oma tervise kohta kasulikku infot vastu saada. 

Kui kuni 2011. aastani oli geenivaramu peamine eesmärk ulatusliku andmebaasi loomine ja sellel põhinevate teadusuuringute läbiviimine, et leida seoseid genoomivariantide ja inimese fenotüübi – sealhulgas haiguste – vahel, siis tänavu käivitus Eesti geenivaramus suurprojekt, mis võimaldab lõpuni viia kõigi geenidoonorite genotüpiseerimise. 

“Saadud andmekogu alusel koostatakse geenidoonoritele personaalsed geenikaardid, mis loovad uued võimalused personaalsete haigusriskide hindamiseks ja nende selgitamiseks selleks soovi avaldanud osalejatele,” rääkis Tartu ülikooli Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik.

“Analüüsides inimese geeniandmeid ja lisades sinna keskkonna-, tervisekäitumise ja tavapärased haigusandmed on võimalik leida igale inimesele võimalikult hästi sobiv haiguse ennetus- või raviplaan. 

Näiteks aitavad geeniandmed arstil leida igale inimesele kõige sobivam ravim sarnaste alternatiivide seast ja panna paika õige doos, kuna iga inimene reageerib ravimitele natuke erinevalt. Teades oma pärilikke riske, saame ise muuta oma tervisekäitumist nii, et neid riske oleks võimalik vähendada,“ lisas Allik.

Infopäeval esinevad ettekannetega professor Andres Metspalu, kes tutvustab projekti “Tagasiside geenidoonorile” ja TÜ vanemteadurid tutvustavad selle erinevaid valdkondi: 

  • dr. Neeme Tõnisson räägib, millist kasu võiks inimestel olla geneetilisest tagasisidest; 
  • dr Krista Fischer vaatleb sagedaste haiguste pärilikke riske; 
  • dr Lili Milani avab geenide ja ravimisobimatuse vahelisi seoseid;
  • vanemteadur Elin Org tutvustab peagi algavat mikrobioomi projekti;
  • teabejuht Annely Allik räägib projektiga liitumise võimalustest.

 Ettekande järel on avatud küsimuste voor. Kõik huvilised on oodatud osalema.

 Infopäeva salvestusi saab hiljem järele vaadata aadressil UTTV-st.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: