Geenidoonorid saavad teada, mis nende geeniandmetest tolku on olnud ({{commentsTotal}})

Geenivaramu juht Andres Metspalu.
Geenivaramu juht Andres Metspalu. Autor/allikas: Virgo Siil

Mis kasu on meil oma geeniandmetest, saab teada 14. juunil kell 15 Tartu ülikooli aulas algaval geenivaramu avalikul infopäeval.

Täpsemalt räägitakse infopäeval sellest, mida on võimalik geeniandmetega pihta hakata ja kuidas saab teadustöö tulemusel kogutud andmetest tavainimese jaoks väärtuslik info.

Ligi 5% Eesti täisealisest elanikkonnast ehk 52 000 inimest on usaldanud oma andmed Eesti geenivaramusse hoiule sooviga panustada teaduse arengusse, aga ka lootusega oma tervise kohta kasulikku infot vastu saada. 

Kui kuni 2011. aastani oli geenivaramu peamine eesmärk ulatusliku andmebaasi loomine ja sellel põhinevate teadusuuringute läbiviimine, et leida seoseid genoomivariantide ja inimese fenotüübi – sealhulgas haiguste – vahel, siis tänavu käivitus Eesti geenivaramus suurprojekt, mis võimaldab lõpuni viia kõigi geenidoonorite genotüpiseerimise. 

“Saadud andmekogu alusel koostatakse geenidoonoritele personaalsed geenikaardid, mis loovad uued võimalused personaalsete haigusriskide hindamiseks ja nende selgitamiseks selleks soovi avaldanud osalejatele,” rääkis Tartu ülikooli Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik.

“Analüüsides inimese geeniandmeid ja lisades sinna keskkonna-, tervisekäitumise ja tavapärased haigusandmed on võimalik leida igale inimesele võimalikult hästi sobiv haiguse ennetus- või raviplaan. 

Näiteks aitavad geeniandmed arstil leida igale inimesele kõige sobivam ravim sarnaste alternatiivide seast ja panna paika õige doos, kuna iga inimene reageerib ravimitele natuke erinevalt. Teades oma pärilikke riske, saame ise muuta oma tervisekäitumist nii, et neid riske oleks võimalik vähendada,“ lisas Allik.

Infopäeval esinevad ettekannetega professor Andres Metspalu, kes tutvustab projekti “Tagasiside geenidoonorile” ja TÜ vanemteadurid tutvustavad selle erinevaid valdkondi: 

  • dr. Neeme Tõnisson räägib, millist kasu võiks inimestel olla geneetilisest tagasisidest; 
  • dr Krista Fischer vaatleb sagedaste haiguste pärilikke riske; 
  • dr Lili Milani avab geenide ja ravimisobimatuse vahelisi seoseid;
  • vanemteadur Elin Org tutvustab peagi algavat mikrobioomi projekti;
  • teabejuht Annely Allik räägib projektiga liitumise võimalustest.

 Ettekande järel on avatud küsimuste voor. Kõik huvilised on oodatud osalema.

 Infopäeva salvestusi saab hiljem järele vaadata aadressil UTTV-st.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.