Metssead maiustavad ka metsistega ({{commentsTotal}})

Laanepüü tibu. 09.06.2015, Kilingi-Nõmme, Pärnumaa.
Laanepüü tibu. 09.06.2015, Kilingi-Nõmme, Pärnumaa. Autor/allikas: Marko Mägi

Metsiste ja mitmete teiste metsakanaliste arvukus väheneb kõikjal Euroopas lisaks elupaikade kadumisele ka kiskjate saagiks langemise tõttu. Peamised metsise ohustajad on metsnugis, kährik, rebane ja kanakull, kuid on teada, et kanaliste pesi võib rüüstata ka metssiga.

Metssea mõju metsakanaliste arvukusele on seni peetud aga vähetähtsaks – kuna seedeprotsessid hävitavad suure osa loomsest materjalist, ei ole metssigade väljaheidetest linnujäänuseid olulisel määral leitud. Munade ja tibude jäänuseid on visuaalselt pea võimatu tuvastada. Seetõttu ei olegi täpselt teada, kui sagedasti linnud metssigade menüüsse satuvad ja milline roll on metssigadel kohalike linnuasurkondade mõjutajana, vahendab ajaveeb Linnuvaatleja Tartu ülikooli zooloogide värsket uurimust.

Kuna senised teadmised lindude osakaalust metssigade menüüs baseerusid pelgalt väljaheidetest leitud linnujäänustel, otsustasid Tartu ülikooli terioloogid uurida nende väljaheidetes leiduvat saakloomade DNA-d.

Uuringu tarbeks koguti metsiste mänguplatside lähedusest Soomaalt, Karulast ja Ida-Eestist metssigade väljaheiteid. Nende põhjal tehtud analüüsid näitasid, et valdav osa (78,9 %) metssigadest toitub taimsest materjalist, kuid molekulaarsel meetodil tuvastati lindude olemasolu 17,3 % väljaheidetes – seda on 4,5 korda rohkem kui proove vaid visuaalsest inspekteerides tuvastada suudeti (3,8 % proovidest).

Metsise pesa on lehtede ja samblaga vooderdatud madal lohk maapinnal. Kurnas on tavaliselt 7-11 pruunikat muna. Autor: Indrek Tammekänd

Väljaheidete uurimiseks kasutatud uudne metoodika võimaldas oluliselt täpsemini määrata ka lindude liigilist kuuluvust – lisaks metsisele tuvastati ka tedre, laanepüü ja vareslaste DNA-de jälgi. Metsise DNA jälgi tuvastati aga sagedamini kui seda oleks võinud nende arvukusandmete põhjal eeldada. Seega võib metssiga pidada oluliseks ohuks nii metsistele kui ka teistele kanalistele.

Lindude tuvastamiseks kasutatav uudne metoodika võimaldab koguda informatsiooni liikidevaheliste suhete kohta neid otseselt häirimata. Paranenud teadmiste kvaliteet peaks tulevikus tagama ka pädevama liikide kaitse.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.