Metssead maiustavad ka metsistega ({{commentsTotal}})

Laanepüü tibu. 09.06.2015, Kilingi-Nõmme, Pärnumaa.
Laanepüü tibu. 09.06.2015, Kilingi-Nõmme, Pärnumaa. Autor/allikas: Marko Mägi

Metsiste ja mitmete teiste metsakanaliste arvukus väheneb kõikjal Euroopas lisaks elupaikade kadumisele ka kiskjate saagiks langemise tõttu. Peamised metsise ohustajad on metsnugis, kährik, rebane ja kanakull, kuid on teada, et kanaliste pesi võib rüüstata ka metssiga.

Metssea mõju metsakanaliste arvukusele on seni peetud aga vähetähtsaks – kuna seedeprotsessid hävitavad suure osa loomsest materjalist, ei ole metssigade väljaheidetest linnujäänuseid olulisel määral leitud. Munade ja tibude jäänuseid on visuaalselt pea võimatu tuvastada. Seetõttu ei olegi täpselt teada, kui sagedasti linnud metssigade menüüsse satuvad ja milline roll on metssigadel kohalike linnuasurkondade mõjutajana, vahendab ajaveeb Linnuvaatleja Tartu ülikooli zooloogide värsket uurimust.

Kuna senised teadmised lindude osakaalust metssigade menüüs baseerusid pelgalt väljaheidetest leitud linnujäänustel, otsustasid Tartu ülikooli terioloogid uurida nende väljaheidetes leiduvat saakloomade DNA-d.

Uuringu tarbeks koguti metsiste mänguplatside lähedusest Soomaalt, Karulast ja Ida-Eestist metssigade väljaheiteid. Nende põhjal tehtud analüüsid näitasid, et valdav osa (78,9 %) metssigadest toitub taimsest materjalist, kuid molekulaarsel meetodil tuvastati lindude olemasolu 17,3 % väljaheidetes – seda on 4,5 korda rohkem kui proove vaid visuaalsest inspekteerides tuvastada suudeti (3,8 % proovidest).

Metsise pesa on lehtede ja samblaga vooderdatud madal lohk maapinnal. Kurnas on tavaliselt 7-11 pruunikat muna. Autor: Indrek Tammekänd

Väljaheidete uurimiseks kasutatud uudne metoodika võimaldas oluliselt täpsemini määrata ka lindude liigilist kuuluvust – lisaks metsisele tuvastati ka tedre, laanepüü ja vareslaste DNA-de jälgi. Metsise DNA jälgi tuvastati aga sagedamini kui seda oleks võinud nende arvukusandmete põhjal eeldada. Seega võib metssiga pidada oluliseks ohuks nii metsistele kui ka teistele kanalistele.

Lindude tuvastamiseks kasutatav uudne metoodika võimaldab koguda informatsiooni liikidevaheliste suhete kohta neid otseselt häirimata. Paranenud teadmiste kvaliteet peaks tulevikus tagama ka pädevama liikide kaitse.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.