Euroopa sotsiaaluuring: Eestis pole soolist lõhet inimeste poliitikahuvis ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Vaatamata viimastel aastakümnetel tehtud edusammudele soolise võrdsuse edendamisel, on naised peaaegu kõigis Euroopa riikides poliitikast vähem huvitatud kui mehed. Huvi poliitika vastu peetakse aga poliitilise kaasatuse oluliseks eelduseks.

Seega võib see, et naiste huvi poliitika vastu on madal, tingida nende madalamat osalust poliitikas ning kaasa tuua selle, et naiste huvid ei ole poliitikas piisavalt esindatud.

Politoloogide Marta Fraile ja Raul Gomez’i analüüsist selgub, et Euroopas keskmiselt on naiste poliitikahuvi meeste omast 16% võrra madalam.

Naiste huvi poliitika vastu on meeste omast madalam kõigis Euroopa riikides, välja arvatud Eestis, kus meeste ja naiste poliitikahuvi ei erine statistiliselt olulisel määral.

Lõhe meeste ja naiste poliitikahuvis pole seletatav erinevustega meeste ja naiste haridustasemes, materiaalsetes võimalustes või vaimsetes võimetes.

Küll aga leidsid Fraile ja Gomez, et üldiselt on sooline lõhe poliitikahuvis väiksem riikides, kus asjad soolise võrdsusega on paremini, kuigi Eesti on oma tagasihoidlike tulemustega soolise võrdsuse osas siinkohal erandlik.

Samas toetavad soolist võrdõiguslikkust edendavad poliitikad naiste poliitikahuvi suurenemist peamiselt täiskasvanueas.

Tüdrukud ja noored neiud seevastu on poliitikast jätkuvalt vähem huvitatud kui poisid ja noormehed, mis Fraile ja Gomez’i hinnangul viitab sellele, et lapsi ja noori kasvatatakse pigem traditsiooniliste pereväärtuste kui soolise võrdsuse vaimus.

Toimetaja: Marju Himma



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.