Graafikud: maailm muutub üha tüsedamaks ({{commentsTotal}})

Keskmine kehakaal on maailmas viimase 35 aastaga oluliselt tõusnud.
Keskmine kehakaal on maailmas viimase 35 aastaga oluliselt tõusnud. Autor/allikas: jaywalt/Creative Commons

Liigse kehakaaluga seonduvad terviseprobleemid kimbutavad peaaegu iga kolmandat maailmas elavat inimest, näitab värske suuruuring. Seejuures on viimase 35 aasta jooksul kasvanud ka nende tõttu surevate inimeste arv.

"Liigse kehakaaluga seonduvatest tervisehädadest rääkides on läinud seni põhirõhk rasvunud inimestele. Kuid töö näitab, et umbes 40 protsenti liigse kehakaaluga seotud probleemide tõttu surnud inimestest seda tehniliselt tegelikult ei olnud," rõhutas uurimuse juhtivautor Ashkan Afshin, Washingtoni ülikooli globaaltervise professor ERR Novaatorile antud intervjuus. Kokku suri maailmas seetõttu 2015. aastal hinnanguliselt neli miljonit inimest. Haigena elatud aastate arv ulatus 120 miljonini

Kuigi viimastel aastatel on räägitud üha rohkem ka võimalusest, et kehamassiindeksi alusel ülekaaluliste või rasvunute liigituvate inimeste tervisenäitajad võivad olla korras, võib pidada seda müüdiks. "Erinevate tervisehädade tekke ja suremuse vähendamiseks on kõige parem, kui kehamassiindeks jääb 20 ja 25 vahele. Selle poole tasub püüelda. Seejuures tasub märkida, et vahemik on Maailma Terviseorganisatsiooni normaalkaalu suhtes kergelt nihkes," sõnas Afshin. Teisisõnu ei pruugi ka selle alumise piiri lähedal olev kehakaal kõige tervislikum.

Uurimus põhineb hiljutisel üleilmse haiguskoormuse uuringul. Projekti raames üritati viia kokku kõik maailma sagedamini esinevad haigused ja vigastused erinevate demograafiliste rühmadega. Mitte eriti üllatuslikult seostub liigne kehakaal kõige tugevamalt südame ja veresoonkonna haigustega. Nende arvele sai kanda kaks kolmandikku kõigist kehakaaluga seonduvatest surmadest. Sellele järgnesid diabeet ja neeruhaigused.

Kokku mõjutas liigne kehakaal 2015. aastas maailmas hinnanguliselt 2,2 miljardit inimest ehk toona umbes 30 protsenti maailma inimestest. Rasvunud täiskasvanuid ja laps elas maailmas vastavalt enam kui 600 miljonit ja peaaegu 108 miljonit. Seejuures kahekordistust rasvunute osakaal aastatel 1980–2015 rohkem kui 70 riigis. Seda nii täiskasvanute ja laste kui ka meeste ja naiste hulgas.

"Me ei näe enda andmete põhjal, et nende ülekaalulisuste arv lähiajal oma lae saavutaks. Teatud tasandil vihjab see, et seni appi võetud meetmed pole avaldanud vähemalt pikas perspektiivis veel loodetud mõju," nentis Afsin. Kuigi tänu paremale arstiabile on nii suremusrisk kui ka haigena elatud aastate arv inimese kohta hakanud vähenema, oleks professori sõnul märksa kulutõhusam tegeleda probleemi ennetamisega.

Kõige suurema rahvaarvuga 20 riigist oli rasvunud täiskasvanute ja laste osakaal kõige suurem vastavalt Egiptuses (35,3 protsenti) ja USA-s (12,7 protsenti). Kõige rohkem liigse kehakaaluga seostavaid surmajuhtumeid võis näha Venemaal.

Uurimus ilmus ajakirjas The New England Journal of Medicine.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.