Graafikud: maailm muutub üha tüsedamaks ({{commentsTotal}})

Keskmine kehakaal on maailmas viimase 35 aastaga oluliselt tõusnud.
Keskmine kehakaal on maailmas viimase 35 aastaga oluliselt tõusnud. Autor/allikas: jaywalt/Creative Commons

Liigse kehakaaluga seonduvad terviseprobleemid kimbutavad peaaegu iga kolmandat maailmas elavat inimest, näitab värske suuruuring. Seejuures on viimase 35 aasta jooksul kasvanud ka nende tõttu surevate inimeste arv.

"Liigse kehakaaluga seonduvatest tervisehädadest rääkides on läinud seni põhirõhk rasvunud inimestele. Kuid töö näitab, et umbes 40 protsenti liigse kehakaaluga seotud probleemide tõttu surnud inimestest seda tehniliselt tegelikult ei olnud," rõhutas uurimuse juhtivautor Ashkan Afshin, Washingtoni ülikooli globaaltervise professor ERR Novaatorile antud intervjuus. Kokku suri maailmas seetõttu 2015. aastal hinnanguliselt neli miljonit inimest. Haigena elatud aastate arv ulatus 120 miljonini

Kuigi viimastel aastatel on räägitud üha rohkem ka võimalusest, et kehamassiindeksi alusel ülekaaluliste või rasvunute liigituvate inimeste tervisenäitajad võivad olla korras, võib pidada seda müüdiks. "Erinevate tervisehädade tekke ja suremuse vähendamiseks on kõige parem, kui kehamassiindeks jääb 20 ja 25 vahele. Selle poole tasub püüelda. Seejuures tasub märkida, et vahemik on Maailma Terviseorganisatsiooni normaalkaalu suhtes kergelt nihkes," sõnas Afshin. Teisisõnu ei pruugi ka selle alumise piiri lähedal olev kehakaal kõige tervislikum.

Uurimus põhineb hiljutisel üleilmse haiguskoormuse uuringul. Projekti raames üritati viia kokku kõik maailma sagedamini esinevad haigused ja vigastused erinevate demograafiliste rühmadega. Mitte eriti üllatuslikult seostub liigne kehakaal kõige tugevamalt südame ja veresoonkonna haigustega. Nende arvele sai kanda kaks kolmandikku kõigist kehakaaluga seonduvatest surmadest. Sellele järgnesid diabeet ja neeruhaigused.

Kokku mõjutas liigne kehakaal 2015. aastas maailmas hinnanguliselt 2,2 miljardit inimest ehk toona umbes 30 protsenti maailma inimestest. Rasvunud täiskasvanuid ja laps elas maailmas vastavalt enam kui 600 miljonit ja peaaegu 108 miljonit. Seejuures kahekordistust rasvunute osakaal aastatel 1980–2015 rohkem kui 70 riigis. Seda nii täiskasvanute ja laste kui ka meeste ja naiste hulgas.

"Me ei näe enda andmete põhjal, et nende ülekaalulisuste arv lähiajal oma lae saavutaks. Teatud tasandil vihjab see, et seni appi võetud meetmed pole avaldanud vähemalt pikas perspektiivis veel loodetud mõju," nentis Afsin. Kuigi tänu paremale arstiabile on nii suremusrisk kui ka haigena elatud aastate arv inimese kohta hakanud vähenema, oleks professori sõnul märksa kulutõhusam tegeleda probleemi ennetamisega.

Kõige suurema rahvaarvuga 20 riigist oli rasvunud täiskasvanute ja laste osakaal kõige suurem vastavalt Egiptuses (35,3 protsenti) ja USA-s (12,7 protsenti). Kõige rohkem liigse kehakaaluga seostavaid surmajuhtumeid võis näha Venemaal.

Uurimus ilmus ajakirjas The New England Journal of Medicine.



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: