Ühe minuti loeng: kuidas ületada poliitiline seisak? ({{commentsTotal}})

Viimasel kümnendil on Euroopa põhivoolupoliitikat iseloomustanud seisak ja populistlike alternatiivide tugevnemine. Olukorra muutmiseks tuleb lahti saada praegusest tehingupõhise poliitilise juhtimise ja uusliberaalse valitsemise kombinatsiooni segust, leiab Tallinna ülikooli riigiteooria professor Leif Kalev.

Tehingupõhised poliitilised juhid keskenduvad kauplemisele ja võimu nimel kombineerimisele, erinevalt teisendavatest juhtidest, kes püüavad inimesi arengu saavutamiseks kaasa haarata.

Uusliberaalne valitsemine keskendub etteantud tulemusnäitajate efektiivsele saavutamisele, jättes laiemad avalikud eesmärgid ja konteksti tahaplaanile.

Seisaku murdmiseks peab poliitikasse jõudma osavate kombinaatorite kõrvale piisavalt ka poliitika sisust rääkivaid ideeinimesi, kellel võiks olla ka valitsemisalaseid teadmisi. Kodanikena saame valimistel toetada kandidaate, kes räägivad poliitika sisuvalikutest ja kellel on piisavalt pädevust avaliku poliitika ja juhtimise suunamiseks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: