Komeedid tõid Maale ksenooni ({{commentsTotal}})

Komeete on tihti kahtlustatud selles, et need on toonud omal ajal Maale langedes siia suure osa meie planeedi praegustest veevarudest. Nüüd aga ilmneb värskest teadusuuringust, et võibolla on komeedid meile toonud ka tervelt 22 protsenti meie atmosfääris sisalduvast ksenoonist.

Ksenoon on stabiilsete väärisgaaside seas raskeim. Sel on üheksa teisendit ehk isotoopi, mille proportsioonide järgi püüavad teadlased selle päritolu hinnata.

Seni on suure osa Maa ksenooni päritolu jäänud aga mõistatuseks. Kuid möödunud aasta mais kogus kosmosesond Rosetta komeet 67P/Tšurjumov-Gerassimenko ümber madalorbiidil tiireldes andmeid, mis viitavad võimalikule lahendusele.

Bernard Marty Prantsusmaalt Lorraine'i ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid neid andmeid analüüsides järeldusele, et komeedist lekkiv ksenoon on tõenäoliselt komeedi jäässe sisse külmunud juba Päikesesüsteemi tekkeaegadel.

Eriti tugeva lahendusviite annab aga asjaolu, et 67P ksenooni isotoopiline koostis vastab väga täpselt just sellele osale Maa pealsest ksenoonist, mille päritolu ei olnud seni teada.

Marty ja kaasautorid kaaluvad ajakirjas Science ka teisi võimalikke seletusi, kuidas võis ksenoon oma praeguses isotoopjaotuses Maa peale sattuda, kuid heidavad need kõik lõpuks kõrvale.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: