Einsteini jäetud vihje aitas leida valge kääbuse massi ({{commentsTotal}})

Stein 2051 B
Stein 2051 B Autor/allikas: Hubble/NASA

Kosmilises mõttes kiviviske kaugusel asuva valge kääbuse Stein 2051 B massi üle on elavalt arutlenud sadakond aastat. Teadlastel on õnnestunud nüüd määrata tähe mass ülitäpselt viisil, mida pidas relatiivsusteooria looja Albert Einstein ise omal ajal võimatuks.

USA-s Baltimore'is asuva kosmoseteleskoobi teaduse instituudi astronoom Kailash Sahu suunas kolleegidega aastatel 2013–2015 Hubble'i kosmoseteleskoobi kaheksal korral tähe poole ajal, kui see varjutas 5000 valgusaasta kaugusel asuvat teist tähte. Töörühm märkas taustatähe asukohas üliväikesi, kuid märgatavaid muutusi. Samahästi oleks võinud Londonis elav inimene jälgida, kuidas kõnnib Moskvas elav sipelgas mündi ühelt servalt teiseni.

Sama nähtust täheldas Arthur Eddington 1919. aasta päikesevarjutuse ajal. Taustatähtede nähtavale ilmudes nägi briti astronoom, kuidas Maa suhtes Päikese lähistel asuvate tähede asukoht Päikese mõjul näiliselt muutus. Albert Einsteini relatiivsusteooria kohaselt painutavad ülirasked kehad ruumi ennast. Nii muutub ka valguse teekond. Tegu oli esimese korraga, kui relatiivsusteooria paikapidavus sai eksperimentaalselt kinnitust.

Kuna moonutuse ulatus sõltub otseselt gravitatsiooniläätse massist, saab määrata selle alusel massiivse keha enda massi. Einstein pakkus meetodi välja 1936. aastal. Teadlane ise pidas aga efekti väiksuse tõttu selle praktikas rakendamist toonase tehnoloogilise võimekuse juures raskeks kui mitte võimatuks. Samuti hindas ta väikeseks võimalust, et leitakse tähed, mis paiknevad Maa suhtes selleks täpselt õigel joonel. Sahu töörühmal läks see aga siiski korda

Sirgjooneliste arvutuste kohaselt moodustab valge kääbuse mass Päikese omast 67,5 protsenti. Sama palju, kui on järeldatud eelnevalt tähe suuruse, temperatuuri ja selle poolt kiiratava valguse põhjal. Teise selle lähistel asuva tähe Stein 2051 A liikumise alusel tehtud arvutuste kohaselt peaks see olema aga vaid 0,5 Päikese massi. Sahu töörühma järeldused vihjavad seega, et Maast ligikaudu 17 valgusaasta kaugusel asuva tähepaari Stein 2051 näol polegi tegu tõelise kaksiktähetüsteemiga.

Sahu loodab kolleegidega, et järgmistel aastatel miljardite Linnutee tähtede asukohta kaardistava Gaia teleskoobiga leitakse veel tuhatkond sarnast mikroläätse.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.