Einsteini jäetud vihje aitas leida valge kääbuse massi ({{commentsTotal}})

Stein 2051 B
Stein 2051 B Autor/allikas: Hubble/NASA

Kosmilises mõttes kiviviske kaugusel asuva valge kääbuse Stein 2051 B massi üle on elavalt arutlenud sadakond aastat. Teadlastel on õnnestunud nüüd määrata tähe mass ülitäpselt viisil, mida pidas relatiivsusteooria looja Albert Einstein ise omal ajal võimatuks.

USA-s Baltimore'is asuva kosmoseteleskoobi teaduse instituudi astronoom Kailash Sahu suunas kolleegidega aastatel 2013–2015 Hubble'i kosmoseteleskoobi kaheksal korral tähe poole ajal, kui see varjutas 5000 valgusaasta kaugusel asuvat teist tähte. Töörühm märkas taustatähe asukohas üliväikesi, kuid märgatavaid muutusi. Samahästi oleks võinud Londonis elav inimene jälgida, kuidas kõnnib Moskvas elav sipelgas mündi ühelt servalt teiseni.

Sama nähtust täheldas Arthur Eddington 1919. aasta päikesevarjutuse ajal. Taustatähtede nähtavale ilmudes nägi briti astronoom, kuidas Maa suhtes Päikese lähistel asuvate tähede asukoht Päikese mõjul näiliselt muutus. Albert Einsteini relatiivsusteooria kohaselt painutavad ülirasked kehad ruumi ennast. Nii muutub ka valguse teekond. Tegu oli esimese korraga, kui relatiivsusteooria paikapidavus sai eksperimentaalselt kinnitust.

Kuna moonutuse ulatus sõltub otseselt gravitatsiooniläätse massist, saab määrata selle alusel massiivse keha enda massi. Einstein pakkus meetodi välja 1936. aastal. Teadlane ise pidas aga efekti väiksuse tõttu selle praktikas rakendamist toonase tehnoloogilise võimekuse juures raskeks kui mitte võimatuks. Samuti hindas ta väikeseks võimalust, et leitakse tähed, mis paiknevad Maa suhtes selleks täpselt õigel joonel. Sahu töörühmal läks see aga siiski korda

Sirgjooneliste arvutuste kohaselt moodustab valge kääbuse mass Päikese omast 67,5 protsenti. Sama palju, kui on järeldatud eelnevalt tähe suuruse, temperatuuri ja selle poolt kiiratava valguse põhjal. Teise selle lähistel asuva tähe Stein 2051 A liikumise alusel tehtud arvutuste kohaselt peaks see olema aga vaid 0,5 Päikese massi. Sahu töörühma järeldused vihjavad seega, et Maast ligikaudu 17 valgusaasta kaugusel asuva tähepaari Stein 2051 näol polegi tegu tõelise kaksiktähetüsteemiga.

Sahu loodab kolleegidega, et järgmistel aastatel miljardite Linnutee tähtede asukohta kaardistava Gaia teleskoobiga leitakse veel tuhatkond sarnast mikroläätse.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.