Teadlased taastavad veealuseid meriheina aasasid ({{commentsTotal}})

Mereteadlased välitööl.
Mereteadlased välitööl. Autor/allikas: Kaire Kaljurand

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased plaanivad Eesti rannikumerre istutada 384 meriheina taime, et aidata taastada mereökosüsteeme ja parandada mereelupaikade seisundit.

Täna, 8. juunil, tähistatakse maailma ookeanide päeva. Ookeanide kui maailma kopsude kõrval on oluline pöörata tähelepanu ka mere olukorrale, sest inimese merekasutus on ületanud mitmete mereökosüsteemide kandevõime ja põhjustanud sellega pöördumatuid muutusi. Muuhulgas on viimasel ajal ilmnenud uusi fakte mitmete inimtegevuse mõjude kohta nagu näiteks mereprügi ja veealune müra.

„Üheks kõige selgemaks näiteks olukorra tõsidusest on mere tippkiskjate, näiteks röövtoiduliste kalade ja mereimetajate sisuline kadu - alles on jäänud vaid 5 % sellest, mis kunagi oli. See omakorda tähendab inimkonnale oluliselt ahenenud merest saadava toidu võimalusi, aga ka kõige otsesemat mõju sotsiaalmajanduslikule ja kultuurilisele heaolule," rääkis TÜ mereökosüsteemide juhtivteadur Henn Ojaveer ja tõi näite viigerhüljestest, kelle arvukus Läänemeres on küttimise ja merereostuse tõttu oluliselt vähenenud ning terve liik jõudnud ohutsooni.

Teise näitena tõi Ojaveer esile tursavarude madalseisu: „Kuna tursavarud on üldiselt madalseisus, on see tinginud olukorra, kus meie vetes ei ole enam üldse turska. Sellise nukra seisu põhjuseks on nii loodus ise kui ka liiga aktiivne inimtegevus."

Olukorra parandamiseks osalevad Tartu ülikooli teadlased Euroopa Liidu Horisont 2020 projektis „Muutlike Euroopa mereökosüsteemide taastamine“, kus üheks ülesandeks on tegeleda meriheina aasade taastamisvõimaluste selgitamisega Läänemeres:

„Meriheina aasad on ühed väärtuslikumad ja enim ohustatud mereelupaigad üle maailma. Meriheina kooslused suurendavad elupaigalist mitmekesisust, pakkudes häid varje- ning toitumistingimusi paljudele teistele taime- ja loomaliikidele. Üleilmselt pööratakse neile suurt tähelepanu, kuna meriheina leviala on vähenenud või mõnes piirkonnas üldse kadunud. Eesti rannikumeres levib ainult pikk merihein Zostera marina, olles siin võtmeliigiks liivastel pehmetel põhjadel,“ rääkis merebioloogia nooremteadur Liina Pajusalu Tartu ülikooli teadlaste ühest konkreetsest rollist antud projektis.

Projekti raames teostavad teadlased Eesti rannikumeres Saaremaa Tagalahes ja Soela väinas välitöid, et töötada välja sobiv metoodika meriheina elupaikade taastamiseks. Selleks istutatakse kahele erinevale 25 m x 25 m suurusele katsealale 384 meriheina taime. Katsealadelt võetakse proove ja monitooritakse erinevaid keskkonnategureid kolme aasta vältel (2017-2019). Katsete eduka õnnestumise korral plaanitakse hiljem samu tegevusi suuremal skaalal.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.