Geoloogid ja bioloogid on mandritriivi asjus ühte meelt
Mitusada miljonit aastat tagasi olid liitunud kõik maailma mandrid üheks hiigelsuureks mandriks nimega Pangaea. Millal mingi tükk Pangaea küljest minema triivis, seda on püütud kindlaks teha nii geoloogiliste kui ka bioloogiliste meetoditega. Nüüd on teadlased tuvastanud, et eri meetoditega teineteisest sõltumatult saadud andmed klapivad omavahel väga hästi kokku.
Sarah McIntyre Austraalia rahvusülikoolist ja ta kolleegid said endi sõnul hakkama kõigi aegade kõige põhjalikuma ülevaatega sellest, kuidas sobivad liikide vaheliste geneetiliste erinevuste põhjal tehtud arvutused kokku geoloogide tehtud dateeringutega mandrijagunemise aegade kohta.
Kui suured maismaatükid teineteisest eralduvad, jagunevad senised ühtsed looma- ja taimepopulatsioonid pikapeale eri liikidesse. McIntyre ja kolleegid jätsid oma analüüsist välja need olendid, kes suudavad mandrite vahel suhteliselt hõlpsasti liikuda.
Autorid tõdevad Briti Kuningliku Seltsi toimetistes, et mida enam geenijärjestusandmeid koguneb, seda usaldusväärsemaks saavad ka geenierinevuste põhjal tehtud järeldused mandrite jagunemiste ja liitumiste aegade kohta. Hea kokkusobivus geoloogilise andmestikuga annab sellest usaldusväärsusest tunnistust.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa