Professor uutest fossiilidest: seekord tuleb tõesti õpikud ringi kirjutada ({{commentsTotal}})

Praegu elavate inimestega vähemalt osaliselt äravahetamiseni sarnanevaid inimlasi võis näha Maal juba 300 000 aasta eest, vihjavad Marokost päevavalgele tulnud kolbad ja kondid, lükates nüüdisinimeste planeedi ilmumise 100 000 aasta võrra kaugemasse minevikku.

"Seekord tuleb tõesti õpikud ringi kirjutada. Neist esitatud nägemus pole küll läbinisti vale, kuid meie liik on palju vanem, kui oleme arvanud. Kui nn Eedeni aed tõesti olemas oli, polnud see sugugi väike, vaid kattis terve Aafrika mandri," sõnas uurimuse juhtivautor Jean-Jacques Hublin, Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi professor ERR Novaatorile antud intervjuus.

Tänapäeva Maroko aladel elanud Jebel Irhoudi inimlaste kohale inimeste evolutsioonipuus viitavad mitmed näopiirkonda ja nende hambaid iseloomustavad tunnused. "Kui nad sulle tänaval vastu tuleksid, oleks sul väga raske neid ainult näo põhjal ülejäänud rahvamassist eristada. Teised tunnused on arenenud sellest ajast saadik muidugi väga palju. Näiteks kuigi nende ajumaht oli praeguste inimestega võrreldav, on aju muutunud piklikumast kerajamaks," lisas professor.

Tähelepanekud vihjavad, et nüüdisinimesed arenesid sarnaselt teistele inimlastele tibusammul ja aegamisi. Seni on kujutatud õpikutes nüüdisinimeste esiletõusu võrdlemisi kiire umbes 200 000 aasta eest hoo sisse saanud protsessina. Seda vaatamata teiste tänaseks leitud inimlaste säilmete kujule ja DNA-l põhinevatele analüüsidele. Hinnanguliselt eristusid neandertallaste ja denisovlaste ning nüüdisinimesteni viinud põlvnemisliinid juba 600 000 aasta eest.

Pikk ajalugu
Esimesed fossiilid leiti Jebel Irhoudist juba 1960. aastatel juhuslikult kaevandustööde käigus. Leiupaik tervikuna oli aga äärmiselt halvas seisus. Nli oliväga raske hinnata täpselt ka kolpade ja teiste säilmete täpset vanust. Mõnedel hinnangutel jäi see vaid 40 000 aasta piirile. "See viis igasuguste veidrate ideedeni. Näiteks pidasid mõned neid Aafrika neandertallaste, inimeste-neandertallaste hübriidide või tunduvalt arhailisemate inimeste viimaste esindajate fossiilideks," meenutas Hublin.

Mees pöördus Marokosse tagasi nii 1980. kui ka 1990. aastatel. Uue hingamise sai projekt aga alles kümnekonna aasta eest. "Avastasime kivimurrust puutumata setteladestu. Tahtsime alguses selle abil lihtsalt vanemaid leide paremini dateerida, kuid leidsime ka uusi säilmeid. Me ei püüdnud kinni küll esimesi nüüdisinimesi, kui oleme sellele väga lähedal. See annab uue perspektiivi," lisas professor. Samuti muudab see tähtsamaks küsimus, mis juhtus Aafrikas enne 300 000 aastat.

Otsides inimhälli
"Umbes 300–330 tuhat aastat tagasi polnud Sahara kõrbe olemas. Selle asemel laiusid savannid, rohumaad ja voolasid jõed ning elasid elevandid, sebrad ja gasellid. Seda võiks võrrelda tänapäeva Ida-Aafrika rahvusparkidega. Inimrühmadel oli lihtne üksteisega kokku sattuda," sõnas Hublin. Seega ei peaks nägema vaeva Aafrikast selgelt piiritletud inimhälli otsimisega.

Jebel Irhoudi inimeste eluajaks olid levinud nüüdisinimesed terve üle Aafrika. Eelnevalt on samale viidanud kivitööriistad.

Tõenäoliselt mängisid kõik Aafrika erinevas paigus elavad populatsioonid nüüdisinimestele nende praeguse kuju andmise juurest teatud rolli. "Enne kui nad asusid koloniseerima Euraasiat ja ülejäänud maailma, toimus mandril nii mõndagi. Näha võis mitmeid geneetilisi mutatsioone ja käitumuslikke muutusi, innovatsioone, mida rühmad omavahel jagasid," sõnas professor.

Vaikselt muutuma hakkavale maailmapildile ja uuele avastusele vaatamata painavad Hublinit veel kümned küsimused. "Aafrika on tohutu kontinent ja me räägime sadadest tuhandetest aastatest. Kuid kõigele vaatamata pole meil veel väga palju inimeste fossiile. Veidral kombel teame palju rohkem neandertallaste evolutsioonist kui meie enda omast," märkis professor.

Intervjuu toob Hublini silmanurka harduspisara. Mees oli sunnitud oma koduriigist Alžeeriast kodusõja puhkedes põgenema pelgalt kaheksa-aastasena. "Põhja-Aafrikasse naasmine – isegi kui see on pelgalt töö raames – on iga kord omaette kogemus. Saabuksin justkui iga kord koju kodust kaugel...," sõnas Hublin.

Uurimused ilmusid ajakirjas Nature. (1; 2)



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: