Täispikk intervjuu: kosmoseteadlane Matt Taylor ({{commentsTotal}})

Alles paar aastat tagasi jälgis kogu maailm põnevusega, kuidas Rosetta kosmosemissiooni käigus maanduti esimest korda ajaloos liikuvale, vaid 5 km läbimõõduga komeedile. Tartu ülikoolis külalisloengut andnud Matt Taylor vastutas sellel missioonil tehtava teaduse eest:

Nii et sina oledki mees, kes saab palka selle eest, et sõidab kosmoselaevaga ja maandub komeedile? – Jah, mina see olen. Kuigi meil on sadu ja tuhandeid teisi inimesi, kes samuti Rosetta missiooni kallal töötavad. Nii et mina olen vaid suure masinavärgi väike osa.

Astrofüüsik tundub olevat üks tohutult äge töö mida teha, kas on nii? – Kuidas seda öeldagi, minu igapäevane töö seisneb mailide lugemises, Exceli failidega majandamises, tekstide ja aruannete kirjutamises. Nii et selles osas on see ilmselt sarnane paljude teiste inimeste igapäevatööle. Kuid töö sisu seal taga on tõepoolest veidi teistsugune ja eesmärgid ka. Nagu sa ütlesid, me vaatame andmeid, mis on pärit komeedilt, mis asub miljonite kilomeetrite kaugusel.

Te olete selle missiooni kallal töötanud juba pikka aega ning teil on hulgaliselt teadusandmeid. Töö nendega käib endiselt? – Jah, see on oluline fakt, oma esinemises ma ka räägin sellest. Kogu Rosetta missioon lõpetas oma tööfaasi eelmise aasta septembris, mil me hävitasime kosmoselaeva, sõites selle sihilikult vastu komeeti puruks. Kuid oluline selle juures on just see, et teadus, see on see põhjus miks me seda üldse teeme, jätkub. Seni me oleme katnud vaid väikese osa tehtavast teadusest ja me jätkame selle kallal töötamist veel aastaid, et kõik võimalik selle komeedi ja komeetide kohta üldiselt, teada saada. Nii et tööd on veel palju.

Mis on see kõige olulisem ja elumuutvam info, mis te seni teada olete saanud? – Ma arvan, et seal on mitmeid asju: nt komeedi kuju oli väga ebatavaline. See näitas meile, et komeedi käitumise puhul on just kuju väga oluline, eriti Päikese läheduses. Me leidsime komeedi seest aineid, mis tõid või lõid või panid aluse nendele ainetele, tänu millele Maale elu tekkis. Me uurime palju suuri ja tähtsaid teemasid. Näiteks komeedi sees olevad molekulid, mis on ilmselt pärit ajast enne kui Päike tekkis. Komeedid on jäänused või ajaloolised salvestid selle kohta, millised olid tingimused siis kui päikesesüsteem tekkis. Nii et neid uurides saame teada, milline kunagi päikesesüsteem oli. Need on need teemad, mida me uurime ja mille kohta hakkame lõpuks aru saama. Need on mõned suurimad... Ka fakt, et me leidsime molekulaarset hapnikku ja glütsiini – see on valkude tekkeks vajalik aminohape. Kõik see seostub elu tekkega Maal ja sellega kuidas kogu päikesesüsteem kunagi tekkis.

Sul oli kindlasti ka teadlaselu enne Rosetta missiooni – kuidas üks teadlane sellise töö peale valituks saab? – Minu töökoht Euroopa Kosmoseagentuuris on olla projekti juhtiv teadlane: see tähendab, et mu töö on olla vahendajaks terve hulga komeeti uurivate teadlaste, kosmoseagentuuri ja inseneride vahel. Enne seda töötasin ma teiste sarnaste missioonide kallal Euroopa Kosmoseagentuuris ja alles 2013. aastal kui Rosetta missioon oli juba mõnda aega käinud, kutsuti mind sinna. Mind paigutatakse ümber vastavalt vajadusele, kus on vaja töötada teadlaskonna, avalikkuse ja kosmoseagentuuri vahel. See on mu amet ja seda teen ka Rosetta missioonil.

Kas te valmistute juba järgmisteks missioonideks või on tööd Rosettaga veel liiga palju? – Ma töötan Rosettaga veel mõned aastad. Euroopa Kosmoseagentuuris on teaduse tegemine reguleeritud nii, et avalikkus ütleb agentuurile, mis oleks sobilik teha järgmiseks missiooniks. Hetkel on valiku all mitmeid võimalikke missioone ja kui mõni neist areneb edasi sellisesse faasi, et on vaja juba teadlasi kaasata, siis minu juhid teevad mulle pakkumise, et olgu peale, tööta nüüd järgmised aastad edasi hoopis selle missiooniga. Nii et ma ootan alles. Ja ausalt öeldes olen ma väga rahul, et mul ei ole enam nii kiire kui viimased aastad on olnud. Praegu töötan ma 100 % koormusega, samas kui mina ja mu kolleegid töötasime viimased kolm aastat 200 % koormusega. See oli tõsine väljakutse!

 

Toimetaja: Randel Kreitsberg



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: