Täispikk intervjuu: kosmoseteadlane Matt Taylor ({{commentsTotal}})

Alles paar aastat tagasi jälgis kogu maailm põnevusega, kuidas Rosetta kosmosemissiooni käigus maanduti esimest korda ajaloos liikuvale, vaid 5 km läbimõõduga komeedile. Tartu ülikoolis külalisloengut andnud Matt Taylor vastutas sellel missioonil tehtava teaduse eest:

Nii et sina oledki mees, kes saab palka selle eest, et sõidab kosmoselaevaga ja maandub komeedile? – Jah, mina see olen. Kuigi meil on sadu ja tuhandeid teisi inimesi, kes samuti Rosetta missiooni kallal töötavad. Nii et mina olen vaid suure masinavärgi väike osa.

Astrofüüsik tundub olevat üks tohutult äge töö mida teha, kas on nii? – Kuidas seda öeldagi, minu igapäevane töö seisneb mailide lugemises, Exceli failidega majandamises, tekstide ja aruannete kirjutamises. Nii et selles osas on see ilmselt sarnane paljude teiste inimeste igapäevatööle. Kuid töö sisu seal taga on tõepoolest veidi teistsugune ja eesmärgid ka. Nagu sa ütlesid, me vaatame andmeid, mis on pärit komeedilt, mis asub miljonite kilomeetrite kaugusel.

Te olete selle missiooni kallal töötanud juba pikka aega ning teil on hulgaliselt teadusandmeid. Töö nendega käib endiselt? – Jah, see on oluline fakt, oma esinemises ma ka räägin sellest. Kogu Rosetta missioon lõpetas oma tööfaasi eelmise aasta septembris, mil me hävitasime kosmoselaeva, sõites selle sihilikult vastu komeeti puruks. Kuid oluline selle juures on just see, et teadus, see on see põhjus miks me seda üldse teeme, jätkub. Seni me oleme katnud vaid väikese osa tehtavast teadusest ja me jätkame selle kallal töötamist veel aastaid, et kõik võimalik selle komeedi ja komeetide kohta üldiselt, teada saada. Nii et tööd on veel palju.

Mis on see kõige olulisem ja elumuutvam info, mis te seni teada olete saanud? – Ma arvan, et seal on mitmeid asju: nt komeedi kuju oli väga ebatavaline. See näitas meile, et komeedi käitumise puhul on just kuju väga oluline, eriti Päikese läheduses. Me leidsime komeedi seest aineid, mis tõid või lõid või panid aluse nendele ainetele, tänu millele Maale elu tekkis. Me uurime palju suuri ja tähtsaid teemasid. Näiteks komeedi sees olevad molekulid, mis on ilmselt pärit ajast enne kui Päike tekkis. Komeedid on jäänused või ajaloolised salvestid selle kohta, millised olid tingimused siis kui päikesesüsteem tekkis. Nii et neid uurides saame teada, milline kunagi päikesesüsteem oli. Need on need teemad, mida me uurime ja mille kohta hakkame lõpuks aru saama. Need on mõned suurimad... Ka fakt, et me leidsime molekulaarset hapnikku ja glütsiini – see on valkude tekkeks vajalik aminohape. Kõik see seostub elu tekkega Maal ja sellega kuidas kogu päikesesüsteem kunagi tekkis.

Sul oli kindlasti ka teadlaselu enne Rosetta missiooni – kuidas üks teadlane sellise töö peale valituks saab? – Minu töökoht Euroopa Kosmoseagentuuris on olla projekti juhtiv teadlane: see tähendab, et mu töö on olla vahendajaks terve hulga komeeti uurivate teadlaste, kosmoseagentuuri ja inseneride vahel. Enne seda töötasin ma teiste sarnaste missioonide kallal Euroopa Kosmoseagentuuris ja alles 2013. aastal kui Rosetta missioon oli juba mõnda aega käinud, kutsuti mind sinna. Mind paigutatakse ümber vastavalt vajadusele, kus on vaja töötada teadlaskonna, avalikkuse ja kosmoseagentuuri vahel. See on mu amet ja seda teen ka Rosetta missioonil.

Kas te valmistute juba järgmisteks missioonideks või on tööd Rosettaga veel liiga palju? – Ma töötan Rosettaga veel mõned aastad. Euroopa Kosmoseagentuuris on teaduse tegemine reguleeritud nii, et avalikkus ütleb agentuurile, mis oleks sobilik teha järgmiseks missiooniks. Hetkel on valiku all mitmeid võimalikke missioone ja kui mõni neist areneb edasi sellisesse faasi, et on vaja juba teadlasi kaasata, siis minu juhid teevad mulle pakkumise, et olgu peale, tööta nüüd järgmised aastad edasi hoopis selle missiooniga. Nii et ma ootan alles. Ja ausalt öeldes olen ma väga rahul, et mul ei ole enam nii kiire kui viimased aastad on olnud. Praegu töötan ma 100 % koormusega, samas kui mina ja mu kolleegid töötasime viimased kolm aastat 200 % koormusega. See oli tõsine väljakutse!

 

Toimetaja: Randel Kreitsberg



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.