Doktoritöö: leibkond mõjutab suremust rohkem kui perekonnaseis ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna ülikooli doktoritööst selgus, et seos leibkonnaseisu ja suremuse vahel vanemaealise rahvastiku hulgas on suuresti varieeruv. Teisisõnu see, millisesse leibkonda vanemaealised kuuluvad mõjutab suremust rohkem kui nende perekonnaseis.

Anne Hermi doktoritöö põhineb Belgia rahvastikuregistri ja rahvaloenduse andmetel, mis võimaldab hõlmata kogu vanemaealise rahvastiku alates 1990. aastatest. Kasutatud andmed olid väärtuslikud, kuna võimaldasid uuringusse haarata vanemaealiste hulgas suhteliselt väikseid leibkonnaseisu tüüpe (nt elamist vabaabielu partneriga).

Uuringute tulemused kinnitasid, et demograafilise ülemineku ja nüüdisaegse rahvastikuarengu mõju vanemaealise rahvastiku leibkonnaseisule on mitmetahuline ja kohati vastandlik.

Vanadekodus elavate eakateni jõuab surm sagedamini

„Suremuse vähenemine suurendab inimeste osakaalu, kes veel kõrges vanuseski elavad koos abikaasaga. Küll aga sündimus- ja perekäitumise muutused (sh laste arvu vähenemine, lahutumuse sagenemine) pigem vähendavad perekonnaliikmetega vanemas eas kooselamise võimalikkust,“ selgitas Herm.

„Näiteks selgus uuringutest, et asutusleibkondades, näiteks asendus- ja hooldekodudes, elavate eakate suremus oli oluliselt suurem võrreldes tavaleibkondades elavate vanemaealistega,“ sõnas Herm. Terviseseisundi arvesse võtmine küll vähendas, kuid ei kõrvaldanud seda ülekaalu.

Uurimistöö tulemused kinnitasid ka teiste autorite varasemaid leide, mille kohaselt surmarisk on madalaim abikaasaga kooselavatel inimestel.

Töö autor lisas, et leibkonnaseis on vanemas eas suremusega tugevamalt seotud kui perekonnaseis. Uuringud kinnitasid, et suremuserinevused leibkonnaseisude vahel on suuremad kui perekonnaseisude vahel.

Kui vallaliste, leskede ja lahutatute suremusrisk on märgatavalt suurem abielus inimeste omast, siis üksi ja abikaasaga elavate vahel on erinevus võrdlemisi väike.

„Seega üksi elamine, ka pärast abielulahutust või lesena, ei ole seotud oluliselt suurema surmariskiga kui elamine abikaasaga,“ selgitas Herm ja tõi välja, et vanuse suurenedes suremusrisk leibkonnaseisude vahel väheneb.

„Naistel seondub kõrges vanuses üksi elamine hoopis madalama suremusega kui võrreldes elamisega koos abikaasaga. Inimestel, kes elasid saja-aastaseni, olid vanemas eas ülekaalus sellised leibkonnaseisud, kus suremus on üldiselt väiksem,“ sõnas ta.

Doktoritöö pealkiri on „Eakate leibkonnaseis ja suremus: Belgia rahvastikuregistri andmetel 21. sajandi alguses" Doktoritööd juhendasid on Tallinna ülikooli professor Allan Puur ning Tallinna ülikooli vanemteadur ja Louvaini katoliikliku ülikooli emeriitprofessor Michel Poulain. Oponendid on Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kooli professor Emily Grundy ja Helsinki Ülikooli vanemlektor Elina Einiö.

Toimetaja: Marju Himma



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: