Lugeja küsib: mitu värvi on vikerkaares? ({{commentsTotal}})

Vikerkaar.
Vikerkaar. Autor/allikas: Pärnu Postimees

Hiljuti aasta esimest vikerkaart näinud Novaatori lugejat paelus küsimus, mitu värvi vikerkaares ikkagi on. Tartu ülikooli füüsika instituudi dotsendi Matti Laane sõnul sõltub tajutavate värvide hulk peaasjalikult meist endist.

Piibliaegse klassifikatsiooni järgi on vikerkaares seitse värvi: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violetne. Loomulikult on see jaotus kokkuleppeline ja erinevates kultuuriruumides on ka teatud erinevused. Tegelikkuses oleme me võimelised eristama sadu erinevaid värvitoone (kirsipunane, taevasinine, kaselehed varakevadel ja suvel jne). Kunstnike puhul räägitakse isegi tuhandetest toonidest.

Vikerkaarevärvid ei ole "puhtad", erinevad värvitoonid on suuremal või vähemal määral kattunud. See, kui tugevad on erinevad värvid vikerkaares, sõltub ka veepiiskade suurusest. Põhijoontes selgitas vikerkaare tekkemehhanismi juba ligi 400 aastat tagasi René Descartes.

Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad meie silmas erineva valgusaistingu. Valgusaisting tekib vaid väga kitsas lainepikkuste diapasoonis ja erinevatel elusolenditel on need diapasoonid erinevad. Inimese silmas on kolme tüüpi kolvikesi, mille tundlikkuse maksimum on on punases, rohelises ja sinises piirkonnas.

Nendest kolmest põhivärvist saab kombineerida kõik teised värvid, nt värviteleri ekraan koosnebki neist kolme värvi pikslitest. Pikemalainelist valgust (infravalgus) tajume me soojusena ja lühemalainelise valguse (ultravalgus) toimel me päevitume.


Samale viitas Tartu ülikooli füüsikalise optika vanemteadur Heli Lukner: "Füüsikalises mõttes moodustab vikerkaar nähtava valguse pideva spektri. Selles on esindatud kõik silmale tajutavad lainepikkused peale nende erandlike lainepikkuste, mis ümbritsevas keskkonnas neelduvad.

Kui me räägime vikerkaare värvidest, tuleb mängu värvuste tajumine inimese poolt. Kunstnik-disainer oskaks kahtlemata nimetada väga palju värvivarjundeid kolme kromaatilise põhitooni – kollase, punase ja sinise vahel".


Mõne aasta eest vikerkaarte klassifitseerimiseks uue süsteemi välja töötanud Prantsusmaa riikliku meteoroloogiauuringute teadur Jean Ricard märkis ERR Novaatorile saadetud kommentaaris, et potentsiaalselt tajutavate värvide hulk sõltub suuresti ka Päikese kõrgusest horisondil.

Mida madalamal asub Päike, seda vähem leidub selles lühema lainepikkusega valgust. Nõnda võivad hommiku- ja õhtutundidel nähtavates vikerkaartes rohelised ja sinised toonid sootuks puududa. Äärmuslikematel juhtudel võib olla vikerkaar monokroomne. Näha on vaid punakad värvitoonid.

Monokroomne vikerkaar Minneapolise kohal 1980. aastal. Autor: Astronautilus/Wikimedia Commons

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.