Lugeja küsib: mitu värvi on vikerkaares? ({{commentsTotal}})

Vikerkaar.
Vikerkaar. Autor/allikas: Pärnu Postimees

Hiljuti aasta esimest vikerkaart näinud Novaatori lugejat paelus küsimus, mitu värvi vikerkaares ikkagi on. Tartu ülikooli füüsika instituudi dotsendi Matti Laane sõnul sõltub tajutavate värvide hulk peaasjalikult meist endist.

Piibliaegse klassifikatsiooni järgi on vikerkaares seitse värvi: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violetne. Loomulikult on see jaotus kokkuleppeline ja erinevates kultuuriruumides on ka teatud erinevused. Tegelikkuses oleme me võimelised eristama sadu erinevaid värvitoone (kirsipunane, taevasinine, kaselehed varakevadel ja suvel jne). Kunstnike puhul räägitakse isegi tuhandetest toonidest.

Vikerkaarevärvid ei ole "puhtad", erinevad värvitoonid on suuremal või vähemal määral kattunud. See, kui tugevad on erinevad värvid vikerkaares, sõltub ka veepiiskade suurusest. Põhijoontes selgitas vikerkaare tekkemehhanismi juba ligi 400 aastat tagasi René Descartes.

Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad meie silmas erineva valgusaistingu. Valgusaisting tekib vaid väga kitsas lainepikkuste diapasoonis ja erinevatel elusolenditel on need diapasoonid erinevad. Inimese silmas on kolme tüüpi kolvikesi, mille tundlikkuse maksimum on on punases, rohelises ja sinises piirkonnas.

Nendest kolmest põhivärvist saab kombineerida kõik teised värvid, nt värviteleri ekraan koosnebki neist kolme värvi pikslitest. Pikemalainelist valgust (infravalgus) tajume me soojusena ja lühemalainelise valguse (ultravalgus) toimel me päevitume.


Samale viitas Tartu ülikooli füüsikalise optika vanemteadur Heli Lukner: "Füüsikalises mõttes moodustab vikerkaar nähtava valguse pideva spektri. Selles on esindatud kõik silmale tajutavad lainepikkused peale nende erandlike lainepikkuste, mis ümbritsevas keskkonnas neelduvad.

Kui me räägime vikerkaare värvidest, tuleb mängu värvuste tajumine inimese poolt. Kunstnik-disainer oskaks kahtlemata nimetada väga palju värvivarjundeid kolme kromaatilise põhitooni – kollase, punase ja sinise vahel".


Mõne aasta eest vikerkaarte klassifitseerimiseks uue süsteemi välja töötanud Prantsusmaa riikliku meteoroloogiauuringute teadur Jean Ricard märkis ERR Novaatorile saadetud kommentaaris, et potentsiaalselt tajutavate värvide hulk sõltub suuresti ka Päikese kõrgusest horisondil.

Mida madalamal asub Päike, seda vähem leidub selles lühema lainepikkusega valgust. Nõnda võivad hommiku- ja õhtutundidel nähtavates vikerkaartes rohelised ja sinised toonid sootuks puududa. Äärmuslikematel juhtudel võib olla vikerkaar monokroomne. Näha on vaid punakad värvitoonid.

Monokroomne vikerkaar Minneapolise kohal 1980. aastal. Autor: Astronautilus/Wikimedia Commons

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.