Ahvi ajust paistab, kelle nägu ta vaatab ({{commentsTotal}})

Kui ahv vaatab inimese nägu ja kui teine inimene vaatab samal ajal ahvi aju, võib see teine inimene ahvi ajuaktiivsuse alusel esimese inimese näokujutise väga täpselt taasluua.

See teine inimene peab seni küll olema erialateadlane, nagu näiteks Doris Tsao ja Steven Le Chang Ameerika Ühendriikides asuvast California tehnikainstituudist.

Kõigepealt määrasid Tsao ja Le Chang täpselt kindlaks, kuidas käsitlevad ja kodeeriva makaagi ajukoore nägemispiirkonna närvirakud näo elemente ja nende suhteidd. Et nad sellega hakkama said, oli suur teadussaavutus.

Tsao ja Le Chang avastasid, et rakud suudavad omavahel koostööd tehes kodeerida piiramatul hulgal näokujutisi. Rakusignaalide kombinatsioonid sisaldavad infot umbes 50 näoomaduse kohta, nagu näiteks üldine kuju, silmade vaheline kaugus ja nii edasi. Kavalus on selles, et kuigi erisuguseid nägusid võib põhimõtteliselt olla lõpmatult palju, saab neid kõiki kirjeldada nende 50 mõõtme põhjal.

Tsao ja Le Chang pistsid makaagi ajju kolm elektroodi, mis mõõtsid kokku 205 närviraku aktiivsust. Siis näitasid nad ahvidele fotode pealt 2000 inimese nägu. Iga nägu tekitas natuke omamoodi aktiivsusmustri. Teadlastel õnnestus luua algoritm, mis oskas taastada selle mustri põhjal ahvi vaadatud esialgse näokujutise.

Kirjas on see kõik ajakirjas Cell. Kuigi teadlased tegid katseid makaakidega, võib arvata, et inimese ajus käib inimeste nägude kodeerimine üsnagi samamoodi.


Pühapäeval õhtul kell 17.05 eetrisse minevas saates "Labor" räägib Ülo Niinemets kase genoomi järjestamisest, Kaia-Liisa Habicht aga rakumembraanides leiduvate valkude uurimisest.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oiidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: