Tarmo Soomere arvates on USA lahkumine kliimaleppest tõsine löök ({{commentsTotal}})

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on USA Pariisi kliimakokkuleppest tagasi tõmbumine tõsine löök, selle täpset mõju on aga veel raske hinnata.

Akadeemik tõi välja, et kokkuleppeni jõudmine tähendas paarikümment aastat tõsist tööd. "(See ei) seadnud mitte ainult pikad plaanid sellele, mis teha tuleb, aga seadis ka rahalised kohustused. Selles mõttes ühe peamise tegija eemale tõmbumine on tõsine löök," sõnas Soomere. Praeguseks on aga juba kümme USA osariiki kinnitanud, et jätkavad kokkuleppe täitmist.

Komistuskiviks võib saada leppes toodud lubadustele rahalise katte leidmine. "Vaesematele riikidele mõjuvad kliimamuutused märksa rängemini ja neil puuduvad vahendid, et ennast n-ö välja osta ja oma kodanike heaolu tagada," nentis Soomere. Akadeemik lisas, et rahaliste toetuste osas on selles kohati arengumaad nagu Mehhiko ja Vietnam näidanud arenenud riikidele eeskuju.

Eesti eripärad
Eesti olukorda kommenteeris märkis Soomere, et Eesti osa maailmas õhkupaisatavast süsihappegaasist on vaid 0,06 protsenti. Samuti on fantastilised plaanid õhkupaisatavate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. "Aga tuletame ikkagi meelde, et praegu seisuga on Eesti inimeste ökoloogiline jalajälg 3 – 5 korda suurem kui maailmas keskmiselt. Sellelt tasemelt alustamine tähendab, et oleme alles kaugel sellest, kuhu on jõudnud ülejäänud maailm," leidis akadeemik.

Näiteks ületab praegu õhkupaistav CO2 hulk Eestist nii pindalalt kui ka rahvaarvult suurema Afganistani heitekogust. "Meil on tarvis tervikuna saada majandus efektiivsemaks," rõhutas Soomere.



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: