Põhja-Jäämerest leiti sadu kraatreid ({{commentsTotal}})

Töörühm leidis Põhja-Jäämerest sadu kraatreid.
Töörühm leidis Põhja-Jäämerest sadu kraatreid. Autor/allikas: Andreassen et al./Science

Barentsi merd uurinud teadlased leidsid selle põhjast sadu, mõnel juhul enam kui kilomeetrise läbimõõduga kraatreid. Süvendeid seostatakse metaani plahvatusliku vabanemisega eelmise jääaja lõpus.

 

Esimesed kraatrid jäid teadlastele silma juba 1990. aastatel. Vahepeal täiustatud tehnikad võimaldasid teha kaardistada aga merepõhja varasemast üksikasjalikumalt. Kokku tuvastas Karin Marie Andreassen kolleegidega Norra Arktika gaasihüdraatide-, kliima- ja keskkonnakeskusest 440 ruutkilomeetril ligikaudu 100 vähemalt 300-meetrise läbimõõduga kraatrit ja sadu väiksemaid süvendeid.

Lisaks kirjeldas töörühm enam kui 600 lõhet ja augukest, millest immitseb merre metaani tänase päevani. Lõhnatu ja värvitu gaas hoiab soojuskiirgust planeedilt kosmosesse põgenemast 30 korda tõhusamalt kui süsihappegaas. Samas pole hetkel kindel, kas vabanev metaan jõuab atmosfääri, lahustub merevees või kasutavad seda toiduna merepõhjas elavad mikroobid. Tõenäolisemalt kiirendas vabanenud metaan kliimamuutusi ligikaudu 17 000 aasta eest, kui hakkasid moodustuma esimesed kraatrid.

Süvendid tekkisid töörühma sõnul Barentsi merd katnud ligi 2,6 kilomeetri paksuste liustike taganemisel. Eelnevalt oli liustike surve toimel sügavamatest maardlatest pärinev gaas vangistatud veejää kristallide vahele. Välise rõhu alanedes hakkasid hüdraadid sulama ja paisuma. Sarnaselt pikemat aega keenud ventiilita kiirkeedupotile olid tulemused ülerõhu tekkides plahvatuslikud.

Töörühm pelgab, et sarnaseid sündmusi võib maailma keskmise õhutemperatuuri tõustes ja liustike sulades näha lähitulevikus Gröönimaal ja Lääne-Antarktikas. Sama võib juhtuda igikeltsa sulades ka maismaal. Siberit 2014. aastal tabanud kuumalaine järel leiti satelliitidelt ja lennukitelt tehtud fotodelt mitmeid uusi kausjaid süvendeid.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: