Geenitrikk muutis bakterid elavaks värviks ({{commentsTotal}})

Tavalistele kolibakteritele värvitaju andnud teadlastel õnnestus panna mikroobid moodustama värvikirevaid mustreid ja pildikesi. Analoogse tehnikaga saaks panna bakterid käsu korras teisigi kasulikumaid ühendeid, näiteks ravimeid.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlaste töö toetub 2007. aastal ilmunud uurimusele. Toona muutis ja täiendas Christopher Voigt bakterite nelja geeni. Kolibakterid hakkasid DNA lõikude mõjul tajuma valgust ja varje ning muutma selle peale omaenda tumedust. Tulemuseks olid must-valged pildikesed.

Värskes töös töös leidis Voigt, et kaasaegsete meetoditega saab teha palju enamat. Seekord ehitas töörühm bakterite genoomi 18 geenist koosneva võrgustiku. Mikroobid suutsid hakata seepeale tajuma punast, rohelist ja sinist valgust. Samu värvitoone registreerib inimsilm. Valguse mõjul hakkasid bakterid tootma sama värvi pigmente ja helenduvaid valke.

Katseklaasil kasvavaid mikroobikolooniaid valikuliselt erinevat värvi valgusega valgustades lõi töörühm keerukaid mustreid ja reprosid varem loodud kunstiteostest. Loodavad pildid võtsid kuju 18 tunniga. Sarnaseid tehislikke võrgustikke saab kasutada töörühma sõnul ka praktilisematel eesmärkidel.

Näiteks loodetakse geneetiliselt muundatud mikroorganismide abil toota tsisternides hulgaliselt kasulikke kemikaale, näiteks kunstlikke magusaineid ja ravimeid. See nõuab aga valke tootvate geenide avaldumise hoolikat koordineerimist. Kasutada saab küll erinevaid keemilisi ühendeid, kuid nende kõikjale vajalikesse kohtadesse jõudmine võtab aega. Kasvulahuse valgustamisel oleks mõju aga pea hetkeline.

Samal põhimõttel saaks Voigti sõnul luua bakteriga iseparanevaid materjale ja end ise komplekteerivaid elektroonikakomponente.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Chemical Biology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kunstniku nägemus sellest, mis juhtub, kui kosmiline kiir tabab Maa atmosfääri.

Võimsaimate kosmiliste kiirte allikat tuleb otsida väljastpoolt Linnuteed

Maad pommitatakse pidevalt kaugelt avakosmosest pärit kosmiliste kiirtega. Kujuteldamatult kiiresti liikuvate osakeste päritolu suhtes pole jõudnud astronoomid üksmeelele isegi sajand pärast nende avastamist. Värske analüüs viitab, et neist suur osa ei pärine tõenäoliselt isegi Linnuteelt.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: