Kristjan Port: spikerdamine toidab sotsiaalset võrdõiguslikkust? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Mohammad Sharifi/Creative Commons

Liiga karmid spikerdamisele seatud reeglid võivad suurendada teatud valdkondades ühiskonna kihistumist, leiab Raadio 2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kevad on eksamite aeg. Eksamite ajaga käib omakorda kaasas spikerdamise aeg. Spikerdamine omapuhku võimaldab vaadata, milliseid võimalusi pakub uus tehnoloogiline aeg. Siit järgneb küsimus, kas petmise võimaluste küllases valdkonnas on eksameid ja arvestusi tegevad arvutiteaduste õppijad teistest suuremad akadeemilised petjad.

Esialgu paistab küll sedamoodi. USA-s on ületanud antud teema uudiskünnise ja toidab avalikku diskussiooni. Ühest küljest on arvutiteaduse üliõpilaste seas petjate suhteliselt suur arv tingitud eriala populaarsusest. Tehnoloogiasektor on atraktiivne tööandja ja ülikoolidiplom toimib piletina Google'i, Facebooki, Snapchati, tuhandete uut miljardi dollari ideed arendava iduettevõtete või mõne muu arvutitega ettevõtte leivale.

Lisaks iseloomustab selle valdkonna arvestusi ja eksameid erinevate programmide kirjutamine. Samal ajal julgustatakse õppimise käigus keerukate ülesannete lahendamisel omavahelisele koostööle, mis võib paista eksamite ajal teineteiselt lahenduste kopeerimisena. Lõpuks mõjutab üliõpilaste käitumist programmeerimiskultuuris aktsepteeritud programmikoodi uuskasutamine ja vabavara kontseptsioon, mida abistavad internetist hõlpsalt leitavad külluslikud koodiarhiivid. Päris elus on sellest kasu, eksamil võib osutuda aga mürgiks.

Viimase mõne aasta jooksul on arvutimaailma tippülikoole tabanud mitmed akadeemilise petmise skandaalid. California ülikoolis Berkleys jäi reeglite rikkumisega vahele 100 üliõpilast 700-st. Tippteadust tegevas 1764. aastal asutatud Browni ülikoolis võib kanda üle poolte akadeemiliste reeglite rikkumistest arvutiteaduste õppurite arvele.

Muu hulgas Google'i ja Snapchati asutajate poolest tuntud Stanfordi ülikoolis tehtud analüüs pani petmiskahtlustuse igale viiendale arvutiteaduse õppijale. Harvardi ülikooli hea mainega arvutiteaduste kursuselt jõudis 650-st petmisi ja aukoodeksi rikkumisi käsitleva komisjoni ette üle 60. Juhtumite nimekiri on pikem, aga probleemi olemasolu näitamiseks piisab esitatust.

Arusaadavalt otsitakse sellele lahendusi. Mõnes kohas on sätestatud 72 tunni reegel, mille jooksul saab üliõpilane tüssamise üles tunnistada ja pääseb kergemini. Loomulikult on kasutusel ja arendamisel erinevaid plagieerimist ja mahakirjutamist tuvastavaid programme. Mitmel pool karmistatakse karistusi ja eksamisaalidesse paigutatakse valvekaameraid.

Loetletud meetmete tulemusel peaks petmine vähenema. Kuid samas võib petmisest vabanemine tuua päevavalgele uusi probleeme. Rumeenia ülikoolides oli petmiskultuur avalik saladus. Keegi sellega võidelda ei soovinud, sest rahva pool oli arvukalt diplomisaajatega seotud huvipooli ja haridusorganisatsioonides võimaldas teenida korruptiivne kultuur lisasissetulekut.

Lõpuks lahvatas 2010. aasta paiku avalik skandaal, kui ilmselt mõned petta saanud petjad lekitasid avalikkusele olukorda kirjeldavat infot. Karistati sadu õpetajaid ja õppijaid, kellest määrati vanglakaristus 99-le. Kiiremas korras võeti kasutusele juba nimetatud meetmed. Arvestuse- ja eksamitööd allutati plagiaadi tuvastamise järelkontrollile, karmistati karistusi ja eksamiruumidesse paigutati kaamerad.

Edukate eksamisoorituste arv langes 50 protsenti. Õnneks olid teadlased omast käest võtta, kes asusid muutust uurima. Muu hulgas vaadati ebaõnnestunud üliõpilaste perede sotsiaalmajanduslikku tausta. Üllatuseks selgus, et läbikukkujate seas oli umbes kaks korda rohkem vaesema taustaga peredest pärit õpilasi. Miks see on üllatav? Mitte selle pärast, nagu pidanuks eeldama rikaste perede laste suuremat nurjatust.

Üllatav on hoopiski see, et akadeemiliste reeglite rikkumine võimaldas ülikooli diplomi saada ka vaesemate perede lastel. Kuna uus karm kord vähendas rikkamate perede võsude seas läbikukkumisi oluliselt vähem, kasvatas korruptsiooni vähenemine ühiskonna kihistumist. Järelikult võiks üliõpilased võtta kasutusele lipukirja spikerdamisest sotsiaalse võrdõiguslikkuse teenistuses.

Sellega ei soovita siiski liiga palju tähelepanu endale tõmmata, sest spikerdamine võib riigilt ära võtta kogu interneti. Etioopia valitsus keeras teisipäeval kinni kodanikele juurdepääsu internetti. Rahvas oli internetita veel järgmiselgi päeval. Põhjuseks oli koolides toimunud riigieksamid ja varasematel aastatel internetti lekkinud riigieksami küsimused.

Siin on, mille üle mõtelda. Mina mõtlen nüüd kogu suve ja olen kommentaaridega tagasi, kui kool algab. Soovin edu eksamitel!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.