Galerii ja videod: Eesti Noorte Teaduste Akadeemia avaüritus ({{commentsTotal}})

{{1496215920000 | amCalendar}}

Kolmapäeval toimus Eesti Teaduste Akadeemias silmapaistvaid noori Eesti teadlasi ühendava Eesti Noorte Teaduste Akadeemia pidulik avaüritus. Ülekande salvestist on võimalik vaadata ERR Novaatoris alates 1. juunist.

Eesti Teaduste Akadeemia initsiatiivil kokku kutsutud ja silmapaistvatest noortest teadlastest koosneva Eesti Noorte Teaduste Akadeemia eesmärgiks on olla noorte teadlaste häälekandjaks ning esindada Eesti noorte teaduste huve, panustada teaduse ja ühiskonna arengusse ning suurendada teaduse rolli ühiskonnas.

Lisaks praktiliste küsimustega tegelemisele, mis puudutavad (noorte) teadlaste mainet, teaduse rahastust ja valdkondadeülest teadustööd, soovivad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutanud noorteadlased panustada teaduse, teaduslike meetodite ja teaduspõhise otsustusprotsesside levikusse Eesti ühiskonnas.

Lisaks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia esindajale võtsid pidulikul avaüritusel sõna Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Eesti Vabariigi haridus-ja teadusminister Mailis Reps, Eesti Teadusagentuuri esimees Andres Koppel ning akadeemik Peeter Saari.

Enda teadustööd tutvustasid kolm Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliiget.

Tartu ülikooli füüsikalise farmaatsia dotsent ja vanemteadur Karin Kogermann tegi lühiettekande teemal „Uudsete kvaliteetsete ravimipreparaatide valmistamine“

Tartu Observatooriumi vanemteadur ja Leibnizi Astrofüüsika Instituudi järeldoktor Elmo Tempel kõneles teemal „Universumi olemus“

Helsingi ülikooli Viiki Taimeteaduste Keskuse juhtivteadur Kajar Köster tegi ettekande „Kliimamuutustest ja metsapõlengutest“.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmeteks on 29 noort silmapaistvat doktorikraadiga Eesti teadlast, kelle hulgas on nii ülikoolide professoreid, auhindadega pärjatud teadlasi kui hetkel väljaspool Eestit töötavaid järeldoktoreid.

Toimetaja: Marju Himma



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: