Galerii ja videod: Eesti Noorte Teaduste Akadeemia avaüritus ({{commentsTotal}})

{{1496215920000 | amCalendar}}

Kolmapäeval toimus Eesti Teaduste Akadeemias silmapaistvaid noori Eesti teadlasi ühendava Eesti Noorte Teaduste Akadeemia pidulik avaüritus. Ülekande salvestist on võimalik vaadata ERR Novaatoris alates 1. juunist.

Eesti Teaduste Akadeemia initsiatiivil kokku kutsutud ja silmapaistvatest noortest teadlastest koosneva Eesti Noorte Teaduste Akadeemia eesmärgiks on olla noorte teadlaste häälekandjaks ning esindada Eesti noorte teaduste huve, panustada teaduse ja ühiskonna arengusse ning suurendada teaduse rolli ühiskonnas.

Lisaks praktiliste küsimustega tegelemisele, mis puudutavad (noorte) teadlaste mainet, teaduse rahastust ja valdkondadeülest teadustööd, soovivad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutanud noorteadlased panustada teaduse, teaduslike meetodite ja teaduspõhise otsustusprotsesside levikusse Eesti ühiskonnas.

Lisaks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia esindajale võtsid pidulikul avaüritusel sõna Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Eesti Vabariigi haridus-ja teadusminister Mailis Reps, Eesti Teadusagentuuri esimees Andres Koppel ning akadeemik Peeter Saari.

Enda teadustööd tutvustasid kolm Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliiget.

Tartu ülikooli füüsikalise farmaatsia dotsent ja vanemteadur Karin Kogermann tegi lühiettekande teemal „Uudsete kvaliteetsete ravimipreparaatide valmistamine“

Tartu Observatooriumi vanemteadur ja Leibnizi Astrofüüsika Instituudi järeldoktor Elmo Tempel kõneles teemal „Universumi olemus“

Helsingi ülikooli Viiki Taimeteaduste Keskuse juhtivteadur Kajar Köster tegi ettekande „Kliimamuutustest ja metsapõlengutest“.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmeteks on 29 noort silmapaistvat doktorikraadiga Eesti teadlast, kelle hulgas on nii ülikoolide professoreid, auhindadega pärjatud teadlasi kui hetkel väljaspool Eestit töötavaid järeldoktoreid.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.