Kristjan Port: tehisintellekti valitsetava maailmani on jäänud sajand ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: R.E. Barber Photography/Creative Commons

Suurem osa tehismõistuse arendamisega tegelevaid teadlasi arvab, et tehisintellekt suudab hakata tegema kõiki praegu inimese tehtavaid töid 120 aasta pärast.

James Surowiecki kirjutas kümme aastat tagasi pika pealkirjaga raamatu, mida teatakse esimeste sõnade järgi "The Wisdom of Crowds" ehk "masside tarkus". Tegelikult läks pealkiri edasi: "miks palju on targem kui vähe ja kuidas kollektiivne tarkus kujundab ettevõtlust, majandust, ühiskondi ning rahvaid". Andmeid hindava ajastu loodud soodsa taustsüsteemi tõttu kiiresti olulise mõju saavutanud teose sisuks on tähelepanek, et sõltumatute individuaalsete arvamuste keskmine asub enamasti tõele lähemal kui suvalise indiviidi oma.

Indiviidiks võib olla tehisintellektiga tegelev teadlane. Näiteks kui keegi tahab teada, millal oskab masinale rajatud intellekt teha tema tööd, võib küsida taolise indiviidi hinnangut. Seda ka päris palju tehakse. Enamasti sõltub vastusest kuivõrd öeldut usutakse, sest eksperdist endast ennustuse garantiiks ei piisa. Ekspertsust trumpab emotsioon. Kuna tehisintellekti areng mõjutab jõuliselt ühiskonda ja elu laiemalt, peaks ennustamist parandama.

Usutavama ennustuse nimel otsustas rühm teadlasi Oxfordi ülikooli inimkonna tuleviku ja Yale'i ülikooli poliitikateaduste instituudist koguda massidest tarkust ning puhastada sellest välja tehisintellekti tulevikku kajastavad signaalid. Küsitluses (.pdf) osales maailmas olulistel tehisintellekti konverentsidel oma töö tulemusi avaldanud 352 eksperti. Tegemist ei ole kitsa eriala kaudu seotud spetsialistidega, vaid laia valdkonna erinevaid tahke päevatööks uurivate inimestega. Küsitluses anti hinnanguid mitmesuguste stsenaariumite tõenäosustele, mille põhjal koostati statistilised trendid.

Inimese tasemel kõrge intellektiga ehk kõikide inimese võimetega samal või paremal tasemel masina valmimise tõenäosuseks lähima üheksa jooksul on 10 protsenti ja 50-protsendise tõenäosusega juhtub see 45 aastaga. Pärast seda, kui masin omab inimese tasemel võimeid, võib oodata kõikide inimtegevuste täielikku asendamist. See võib juhtuda varem, aga masside tarkuse arvutuste järgi leiab see kõige suurema tõenäosusega aset alles 122 aasta pärast. Erinevad ametid kaovad inimese käest varem. Näiteks tehisintellekti arendavate inimeste tööd oskab masin teha 86 aasta pärast.

Taolist ennustamist võib võtta meelelahutusena. Kuid olge valvel, sest masin võtab üle ka meele lahutamise. Angry Birdsi mängus lööb masin inimesest kolme aasta pärast. Samas viimasel ajal noorte seas popi pokkerimängija karjäärivaliku jaoks on seis kehv, sest nelja aasta pärast võidab masin pokkeriturniiri WSOP, kus osalevad maailma parimad pokkerimängijad. Ja näiteks popmuusika tegijad võiksid arvestada, et edetabeli Top 40 hulka jõudva muusika loomise võimelise masinani on jäänud tosin aastat. Sama kaua on jäänud aega veoautojuhiametile.

Vahest hingab keegi kergendunult kuuldes, et riideid oskab masin inimestest paremini lappesse panna kuue aasta pärast. Samaks ajaks oskab see tõlkida kõnet. Mõlemad võimed kuluvad ära heale jaekaupluse müüjale. Selle ameti oskajaid on poodides vaja veel umbes 15 aastat. Mõni aasta varem oskab masin kirjutada üliõpilase tasemel suvalisel teemal esseesid. Võimalik, et kümne aasta pärast esitabki keegi enda tehtu pähe masina kirjatöö.

Ilmselt ei saa õpilane enam aru, miks ta üleüldse õpib, sest tema karjääri kuldseks perioodiks kusagil 25–35 aasta pärast kirjutavad masinad ajakirjanduspreemia väärilisi artikleid, opereerivad inimesi, teevad teadust jne. Seejuures on tegemist ennustuste statistilise keskmisega. Kõik võib juhtuda ka varem. Kes soovib, võib lohutada end ennustuste hilinemisega. Kuid ärge unustage, et sellisel juhul tegutsete üksiku indiviidina, mil siin esitatud on masside tarkus.

Ei tasu unustada, et inimest iseloomustavad reaktiivsus, vastuhakk ja trots. Vahepeal võib juhtuda tõsiseid arengut blokeerivaid sotsiaalseid ja poliitilisi sündmuseid. Leidub juba ka neid, kes loovad tehisintellektivastast tehisintellekti.

Rühm austraallasi arendas seadme, mis õpib eristama kõnest inimesele iseloomulikke nüansse masinale omastest. Neil valmis kõrva taha paigutatav seade, millest väljuva juhtme otsas on kukla taha nahale paigutatav termoelektriline plaat. Tänaval inimesega äravahetamiseni sarnast robotit kohates tajub seadme omanik selja peal külmavärinaid. Vahest põhjustavad seda pelgad ennustused.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.