Video: võitlus pesapoegade elu eest ({{commentsTotal}})

Rasvatihaste pesakast
Rasvatihaste pesakast Autor/allikas: NottsExMiner / Flickr / Creative Commons

Tartu ülikooli zooloogia osakonna linnuökoloogid avaldasid oma uurimisala pesakasti juures filmitud video, millel on näha looduskeskkonna olelusvõitluse karmim pool. Vaata videost, kas rasvatihase poegasid himustanud rähn pääses pesa kaitsvast linnuvanemast edasi või mitte.

 

Marko Mägi, Tartu ülikooli zooloogia osakonna teadur, kirjeldab videos toimuvat:

Tegu on rasvatihase pesakastiga, mis asub TÜ linnuökoloogide Edela-Eesti uurimisalal. Pesakastis olid filmimise hetkel u 8-9-päevased pojad, kelle toitmisega vanalinnud terve päeva rakkes on. Poegade kasvatamise perioodil on pesad aga ohustatud, sest poegade kisa reedab pesa asukoha kiskjatele. Suur-kirjurähn himustab noori, veel sulgimata rasvatihase poegi. Poegade kättesaamiseks raiub ta sageli pesakasti ava suuremaks või pesakasti põhja lähedusse augu.   

Kui hull kiskja rähn on?

Rähn on üsna sage pesakastide rüüstaja. Pesakasti ava suuremaks raiudes avab ta tee ka teistele kiskjatele, kes muidu naljalt pesakasti ei pääseks.

Linnuökoloogide välitööd: pesakasti avast pistetakse sisse rähni topis ja registreeritakse rasvatihase emalinnu käitumine. Fotol Marko Mägi. Autor: Marko Mägi

Ja kui suur rasvatihase poegade ellujäämisprotsent on ja mis peamised riskid on?

Täpset numbrit on raske öelda, kuid u 50 % poegades elab pesast lahkudes vaid napid kolm nädalat. Eks kiskjad „planeerivad“ oma sigimise ja poegade toitmise ajale, mil mets on noori ja rumalaid rasvatihase poegi täis. Neid on lihtne püüda. Järgmist kevadet näevad aga vaid vähesed pojad.

Kes on veel sellised "nunnud" loomad, kes tegelikult parajad kiskjad on? Orav ilmselt, keegi veel?

Kui metsnugist, värbkakku, oravat, väänkaela nunnuks pidada, siis nemad need ongi pesitsuse ajal suurimaks ohuks. Väänkael pole loomulikult otsene kiskja, sel liigil on kombeks rasvatihase pesa pesakastist välja visata ja ise asemele asuda. Peale pesast lahkumist lisandub eelnevale seltskonnale ka veel raudkull. 

Kuidas selline endast kolm korda suurema eluka vastu võitlemise evolutsioonibioloogiliselt seletatav on? St, et meie mõistes on majasuuruse hiiglasega kakalema minek enesetapp, aga loomariigis justkui jääb mulje, et suurus niiväga ei loe.

Seletatav on see sellega, et oma geenid on vaja järgmisse põlvkonda edasi kanda – kui selleks on vaja kiskjaga rida pista ja see end ära tasub, siis seda ka tehakse. Kui vastaspoole jõud on liialt suur ja ohustab vanalinnu enda elu, siis tuuakse ohvriks pigem pesakond. Vanalinnul õnnestub ehk ise teist korda pesitseda, kuid kui ta peaks poegi kaitstes hukkuma, siis on kindel, et ei tema ega ka pojad saa enam geene levitada. Esialgsel võitluslikul kaitsel on vastase ehmatamise efekt – sellest on nii mõnelgi korral kasu ja kiskja võib kergemat saaki otsima minna. 

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.