Kristjan Port: Hiinast võib kümne aastaga taas sularaha kaduda
Hiina oli esimene paberraha kasutusele võtnud riik maailmas. Üllataval kombel võib saada sellest teist korda ka esimene riik maailmas, mis paberraha pärast käibele laskmist kõrvaldab, kirjutab Kristjan Port Raadio 2 tehnikakommentaaris.
Esimesena võeti maailmas paberraha kasutusele Hiina Tangi dünastia ajal ajavahemikus 618-907 meie aja järgi. Kulus umbes 500 aastat, kui paberile kirjutatud rahalist väärtust hakati usaldama Euroopas. Kulus veel paar sajandit, et sellest saaks ülemaailmne tava.
Üllatavalt oli Hiina ka esimene riik, mis kõrvaldas paberrahad käibelt. See juhtus aastal 1455. Põhjuseks oli paberraha populaarsus. Sellle varjus trükiti sedajuurde küllaltki kontrollimatult. Ühel heal päeval tabas kõiki külm dušš, kui avastati, et rahapabereid on ringluses väidetavast alusväärtusest rohkem. Tulemuseks oli üks esimesi tõsiseid finantskriise. Olukorra rahustamiseks kõrvaldati käibelt kõik paberist rahatähed.
Võimalik, et Hiinast saab esimene riik, mis kõrvaldab paberraha käibelt kaks korda. Seekordne kava näeb ette muuta ajalooliseks mälestuseks kogu sularaha. Põhimõtteliselt kaovad siis argielust renmibil naeratava esimees Mao taskuportreed. Põhjus pole siiski ajaloo ümbervaatamine, vaid suhteliselt loomulikuna näiv protsess.
Hiina suurlinnades kasvab tormiliselt elektrooniliste makseviiside populaarsus. Selle taga on hiinlaste edu finantstehnoloogia vallas. Lisaks kaardimaksetele kasutatakse mitmeid mobiilmakse rakendusi. Digitaalses vormis raha haldamine meeldib nii kaupmeestele kui ka klientidele. Esimetele väheneb oluliselt sularahaga tehtavate sammude tüli, alates kliendilt vastuvõtmisest ja vajaliku vahetusraha varude hoidmisest, tagades vahepeal raha hoidmise turvalisuse kuni selle panka viimiseni. Seegi on tülikas samm. Samal ajal on elektrooniline kogu arvepidamine.
Sularaha kadumist kiirendab omalaadne positiivse tagasiside efekt. Kui näiteks kaupmees eelistaks sularaha, aga tema klientidele ei meeldi kupüüridega jännata ning nad nõuaks kaardi- või telefonimakset, langeb kaupmehe sularaha haldamise võimekus. Ühel päeval tuleb tema juurde sularahaga klient, kes leiab, et poepidaja eelistab vaid elektroonilisi makseviise.
Peamiseks kaotajaks selles protsessis on populaarsust kaotav sularaha. Paljudes äri- ja ostukeskuste rajoonides on sularahaga arveldamine praktiliselt hääbunud. Kõik on juhtunud ilma olulise välise jõuta.
Hiinas elab 1,35 miljardit inimest. Neist 710 miljonit on internetikasutajad. Neist omakorda eelistaks sularahata makseid 70 protsenti. Suurem osa väikelapsest vanemat elanikkonda kasutab mobiiltelefone, millest moodustavad nutitelefonid suurema osa, ja ka neil jooksvaid rakendusi. Näiteks Hiinas ülipopulaarset sõnumivahetuskeskkonda WeChati.
WeChat sisaldab maksete sooritamise funktsiooni, mille saab kasutaja siduda oma pangakontoga. Seda kasutab oma igapäevaste ostude eest tasumiseks umbes 600 miljonit hiinlast. Tehniliselt koosneb kauba eest tasumine paarist lihtsast sammust, alustades kauba või teenuse juures oleva QR-koodi lugemisest ja lõpetades makse kinnitamisega. Rakendus võimaldab teha ka inimeste vahelisi ülekandeid.
Populaarsuselt teise telefonipõhise makseviisi taga on eBay Hiina analoogi Alibaba hallatav Alipay 270 miljoni regulaarse kasutajaga. Erinevalt meie kassasabade ja iseteenindavate makseterminalide juures toimuvast torkab Hiina kaubanduses silma kassa eest telefone piiksutavades mööduvate klientide vool. Isegi ürgsema manuaalse töö sooritajad nagu rongijaamade pakivedajad kannavad kaelas sildikesi QR-koodiga. Kadumas on vajadus katsuda sõrmede vahel kupüüri ja testida hammaste vahel münte, sest nüüd asendab pettusest vaba rahaandi telefonipiiksatus.
Suur osa hiinlasi korraldavad telefonide kaudu olulist osa avalikust elust. Üllataval kombel aitab sellele kaasa mujal maailmas võõristust tekitav riigipoolne andmeside järelevalve. Kuna kõik teavad, et nende tegevus on riigi vaatluse all, siis nad sellest suurt ei hooli. Küll aga suurendab see turvalisuse tunnet rahaasjade ajamise osas. Maailmas mainitakse elektrooniliste makseviisidega seoses kuritegevuse ja maksudest kõrvalehoidmise kantseldamise võimalust.
Hiina olukord on ainulaadne, sest sularahavabad makseviisid meeldivad lisaks riigile ka kodanikele. Seetõttu peavad eksperdid tõenäoliseks, et sularaha kaob Hiina suurlinnadest lähima viie aasta jooksul. Umbes teist sama palju võib kuluda sularaha kadumisele kogu riigis.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal