Marsile kukkunud sond sattus pöörlemisest segadusse ({{commentsTotal}})

Mullu oktoobris kukkus Euroopa kosmoseagentuuri Marsi-uurimisjaam Schiaparelli suurel kiirusel Marsi pinnale, läks puruks ja tekitas kraatri, mis paistab orbiidilegi. Nüüd on sõltumatu komisjon välja tulnud seletusega, miks nii läks.

Põhiviga oli komisjoni koostatud ettekande järgi selles, et Schiaparelli läks Marsile laskumise ajal lühikeseks ajaks kiiresti pöörlema. See aga lõi rivist välja pardasüsteemid.

Äkiline pöörlemine kestis ainult ühe sekundi, kuid see koormas hetkega üle uurimisjaama sensorid, nii et sondi juhtimisseadmele jäi mulje, et ollakse juba Marsi pinnale jõudnud või sellele väga lähedal.

Tekkinud segaduses läks liiga vara lahti uurimisjaama langevari ja pidurdusmootorid käivitusid ainult viivuks. Nii põrkaski Schiaparelli vastu Marsi pinda kiirusel 540 kilomeetrit tunnis.

Euroopa kosmoseagentuuri üks vastutavaid juhte David Parker ütles kommentaariks, et kui insenerid oleksid osanud pöörlema hakkamist ette näha, oleksid nad kindlasti teinud pardaseadmed selle suhtes vastupidavaks.

Ta lisas, et juhtum oli ses mõttes kasulik õppetund, et aitab paremini ette valmistada järgmise uurimisroboti saatmist Marsile aastal 2020.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: