Suur täht, kellest ei saanud supernoovat
Esimest korda ajaloos õnnestus astronoomidel vaadata, kuidas surev täht taassündis musta auguna. Täht, mis oli 25 korda meie Päiksest suurem, oleks pidanud plahvatama väga ereda supernoovana. Aga selle asemel jooksis see õhust tühjaks ja jättis endast maha musta augu.
Sellised "suured ebaõnnestumised" lähedalasuvas galaktikas võivad selgitada seda, miks astronoomid näevad harva, et kõige suuremad tähed lõhkeksid supernoovadena, rääkis Ohio osariigi ülikooli astronoomiaprofessor ja vaatlusliku kosmoloogia akadeemik Christopher Kochanek.
Tundub, et umbes 30 protsenti sellistest tähtedest langevad vaikselt kokku mustadeks aukudeks, ilma supernoovaks minemiseta.
"Tüüpiline seisukoht on, et tähest võib saada must auk ainult pärast seda, kui sellest on tekkinud supernoova," selgitas Kochanek. "Kui tähest ei teki supernoovat, aga sellest sünnib siiski must auk, aitab see selgitada seda, miks me ei näe supernoovasid kõige suuremate tähtede puhul."
Kochanek juhib astronoomide meeskonda, kes on kasutanud teistest galaktikatest nurjunud supernoovade otsimiseks suurt binokulaarset teleskoopi. Nende uuritud galaktikate seas on NGC 6946, mis asub 22 miljoni valgusaasta kaugusel ja mille hüüdnimi on "Tulevärk" [Fireworks Galaxy – toim], sest seal esineb sageli supernoovasid. 2009. aastal hakkas üks konkreetne täht nimega N6946-BH1 Tulevärgi-nimelises galaktikas vaikselt hääbuma. 2015. aastaks tundus, et see oli õhku haihtunud.
Astronoomid suunasid Hubble'i teleskoobi tähe asukohta ja nägid, et see on endiselt olemas, aga tuhm. Nad kasutasid ka Spitzer'i kosmoseteleskoopi, et uurida, kas selles asukohas esineb infrapunakiirgust. See oleks olnud märk sellest, et täht on veel olemas, aga ehk lihtsalt tolmupilve taga peidus.
Kõikide kontrollide tulemus oli negatiivne. Tähte ei olnud enam seal. Hoolika välistamisprotsessi käigus jõudsid teadlased lõpuks järeldusele, et sellest tähest pidi saama must auk. Liiga vara on kindlalt öelda, kui sageli tähtedel selliseid nurjumisi esineb, aga Ohio osariigi ülikooli endine õpilane ja vastne doktor Scott Adams oli suuteline andma esialgse hinnangu.
"N6946-BH1 on ainus tõenäoliselt nurjunud supernoova, mille me oma uuringu esimese seitsme aasta jooksul leidsime. Selle aja jooksul oleks pidanud meie jälgitavates galaktikates toimuma kuus suurt supernoovat, mis näitab, et 10–30 protsendil suurtest tähtedest ei õnnestu supernoovana surra," ütles ta.
Uuringu kaasautori Krzystof Staneki jaoks on kõige huvitavam osa avastusest see, millist mõju see avaldab väga suurte mustade aukude päritolule – sellistele, mis LIGO [Gravitatsioonilainete laserinterferomeeterobservatoorium – toim] katse tuvastas gravitatsioonilainete kaudu.
See ei pruugi ilmtingimata olla loogiline, et suur täht teeb läbi supernoova – protsessi, mis hõlmab paljude selle välimiste kihtide lõhkemist – ja et selle järel on tal endiselt piisavalt massi, et moodustada sellisel skaalal must auk, mille tuvastas LIGO, ütles Ohio osariigi ülikooli astronoomiaprofessor Stanek.
"Ma kahtlustan, et must auk on palju lihtsam tekkima tähest, mis ei ole supernoovana plahvatanud," ütles ta kokkuvõtvalt.
Toimetaja: Merit Maarits