Hallolluse tihedus kasvab noorukieas, kompenseerides vähenevat ajumahtu ({{commentsTotal}})

Suurem hallolluse tihedus võib kompenseerida väiksemat ajumahtu.
Suurem hallolluse tihedus võib kompenseerida väiksemat ajumahtu. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Aastaid on inimese arengu osas kehtinud üldarusaam, et aju hallollus väheneb noorukieas, mida on kinnitanud hallolluse mahu ja ajukoore paksusega seotud uuringud. Kuna on kindlaks tehtud, et suurem ajumaht on seotud parema kognitiivse võimekusega, on teadlaste jaoks mõistatuslik, miks kongnitiivne võimekus paraneb lapsest täiskasvanuks saamise jooksul märkimisväärselt ja samaaegselt, kui ajumaht ja ajukoore paksus vähenevad.

Akadeemilise meditsiinikeskuse Penn Medicine'i teadlaste avaldatud uuring võib aidata selle mõistatuse lahendada, sest näitab, et kuigi ajumaht tõepoolest väheneb lapsest täiskasvanuks saamise jooksul, siis tegelikult hallolluse tihedus samal ajal suureneb. Nende andmed näitavad ka seda, et kuigi naistel on väiksem ajumaht – mis on proportsionaalne nende väiksema kasvuga – on nende hallolluse tihedus suurem kui meestel, mis võib selgitada seda, miks nende kognitiivne võimekus on meestega samaväärne väiksemast ajumahust hoolimata. Seega, kuigi noorukite ajumaht väheneb ja naistel on ajumaht väiksem kui meestel, kompenseerib seda hallolluse suurenenud tihedus.

"See on üsna haruldane, et üks uuring lahendab paradoksi, mis painanud seda uurimisvaldkonda aastaid, rääkimata sellest, et see lahendab kaks paradoksi," rääkis üks uuringu juhtivteadlasi, Pennsylvania Perelmani kooli psühhiaatria, neuroloogia ja radioloogia professor Ruben Gur.

Tema sõnul võivad selle uuringu tulemused paremini selgitada lapsest täiskasvanuks saamise jooksul toimuvate psüühiliste ja käitumuslike muutuste ulatust ning intensiivsust. "Kui noorukite käitumine ajab meid segadusse, võib aidata teadmine, et nende aju tegeleb kohanemisega ja muudab parasjagu oma suurust ja ülesehitust, samal ajal, kui nõudlus tulemuslikkusele ja vastuvõetavale käitumisele kasvab," lisas Gur.

Teadlased uurisid 1189 noorukit vanuses 8–23, kes läbisid magnetresonantstomograafia, et vaadelda vanusega seotud mõju hallollusele, sealhulgas seoses hallolluse mahu, hallolluse tiheduse ja ajukoore paksusega. Neurokujutiste uurimus võimaldas teadlastel hankida mitmeid näitajaid inimese ajustruktuuri kohta mitteinvasiivselt.

Need näitajad võimaldasid teadlastel uurida aju erinevas vanuses, et kirjeldada, kuidas lapse aju erineb täiskasvanu omast. "See uus aju arengu kirjeldus võib aidata meil paremini mõista seost aju struktuuri ja kognitiivse võimekuse vahel," ütles uuringu teine juhtivteadur Efstathios Gennatas, neuroteaduse doktorant Penni ajukäitumise laboratooriumist.

"Meie tulemused rõhutavad ka vajadust uurida ajustruktuuri mitmeid näitajaid korraga. Ajumaht ja ajukoore paksus on saanud seni arengualastes uuringutes kõige enam tähelepanu, kuid hallolluse tihedus võib olla paranenud võimekuse ja aju arengu vahelise seose mõistmisel samaväärselt oluline," lisas Gennatas.

Selleks, et erinevate MRI-ga saadud näitajaid bioloogilistel alustel täielikult kirjeldada, on vaja edasisi uuringuid ja kombineerida neurokujutamise uurimisi ja aju histoloogiaga. Uuringu tulemused tervetel inimestel võivad samuti aidata teadlastel mõista ajuhäirete mõju meestel ja naistel nende arenemise ajal noorukieas.

Toimetaja: Merit Maarits



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: