Loomakasvatus toidab ohtlikku antibiootikumiresistentsust ({{commentsTotal}})

Antibiootikumid soodustavad loomade rasvumist.
Antibiootikumid soodustavad loomade rasvumist. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Koguseliselt kulub loomakasvatuses märksa rohkem antibiootikume kui meditsiinis. Nii on tekib suur osa antibiootikumiresistentsusest just intensiivse loomakasvatuse tulemusel, kirjutavad Tartu ülikooli doktorant Ülar Allas ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson mai-juuni Horisondis.

Massiliselt kasutatakse antibiootikume ka akvakultuurides. Suuri antibiootikumikoguseid ja ohtralt resistentseid mikroobe on leitud näiteks Kagu-Aasia kalatiikidest. Leidub piisavalt tõendeid selle kohta, et antibiootikumide kasutamine loomakasvatuses mõjutab inimeste tervist.

Kõige rohkem söödetakse loomadele makroliide, penitsilliine ja tetratsükliine, mida kasutatakse ka inimeste ravimisel. See suurendab ohtu, et ravi nendesse klassidesse kuuluvate antibiootikumidega võib ebaõnnestuda.

1976. aastal uuriti ühe USA kanafarmi töötajate soolestiku bakterikooslust ja leiti palju tetratsükliiniresistentseid baktereid. Samas farmis kasutati tetratsükliini kanade kasvustimulaatorina. Seega tõestati, et ravimiresistentsed mikroobid võivad loomadelt üle kanduda inimesele.

Kui 1980. aastail hakati USA linnukasvatuses kasutama kinoloone, kasvas ka inimestelt leitud kinolooniresistentsete bakterite hulk.

Ülekandumine võib toimuda ka toidu kaudu. Hiljutine uuring näitas, et üle poole USA poodidest kogutud kalkunilihaproovidest sisaldas ravimiresistentseid baktereid. Taimetoitlasedki pole kaitstud, sest toidutaimede väetamiseks võidakse kasutada resistentseid baktereid sisaldavat sõnnikut.

Lisaks võib sõnnikus leiduda antibiootikume või nende laguprodukte, sest 75–90% antibiootikumidest ei imendu soolestikus, vaid väljutatakse kehast uriini ja väljaheidetega. Sel viisil leiavad ravimid koos soolestikubakteritega tee keskkonda. Pole ime, et resistentsusgeene on leitud isegi joogiveest.

Eestis pole olukord eriti problemaatiline, sest meie tingimustes lahjeneb reovesi piisavalt. Küll aga leidubmaailmas piirkondi, kus vesi on nii hinnaline, et taimede kastmiseks kasutatakse puhastatud reovett. Standardid niisutamiseks kasutatavale reoveele on aga alles väljatöötamisel.

Ravimiresistentsus tekib kõikjal, kus kasutatakse palju antibiootikume, kaasa arvatud haiglates. Resistentsust tekitab ka antibiootikumide hooletu tootmine. Hiinas ja Indias, kus toodetakse lõviosa maailma ravimitest, ei hoolita kahjuks alati keskkonna saastumisest. Mõnda aega tagasi selgus, et

India linnas Hyderabadis asuvatest tehastest lekib hiiglaslikke ravimikoguseid. Ainuüksi kinoloonide hulka kuuluvat tsiprofloksatsiini lasti iga päev vette koguses, millest piisaks üle 40 000 inimese ravimiseks.

Nende tehaste läheduses paiknevates veekogudes toimub aktiivne resistentsete bakterite selektsioon ja levik.

Tänaseks on teada, et resistentsete bakterite selektsioon toimub juba väga väikeste  antibiootikumikoguste juures. Juba väikesed inimtegevuse tulemusena keskkonda sattunud ravimikogused mõjutavad baktereid, võimendades mutatsioonide tekke ja geeniülekande

toimumise sagedust, mis omakorda suurendab resistentsuse teket ning levikut.

Toimetaja: Marju Himma



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: