Loomakasvatus toidab ohtlikku antibiootikumiresistentsust ({{commentsTotal}})

Antibiootikumid soodustavad loomade rasvumist.
Antibiootikumid soodustavad loomade rasvumist. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Koguseliselt kulub loomakasvatuses märksa rohkem antibiootikume kui meditsiinis. Nii on tekib suur osa antibiootikumiresistentsusest just intensiivse loomakasvatuse tulemusel, kirjutavad Tartu ülikooli doktorant Ülar Allas ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson mai-juuni Horisondis.

Massiliselt kasutatakse antibiootikume ka akvakultuurides. Suuri antibiootikumikoguseid ja ohtralt resistentseid mikroobe on leitud näiteks Kagu-Aasia kalatiikidest. Leidub piisavalt tõendeid selle kohta, et antibiootikumide kasutamine loomakasvatuses mõjutab inimeste tervist.

Kõige rohkem söödetakse loomadele makroliide, penitsilliine ja tetratsükliine, mida kasutatakse ka inimeste ravimisel. See suurendab ohtu, et ravi nendesse klassidesse kuuluvate antibiootikumidega võib ebaõnnestuda.

1976. aastal uuriti ühe USA kanafarmi töötajate soolestiku bakterikooslust ja leiti palju tetratsükliiniresistentseid baktereid. Samas farmis kasutati tetratsükliini kanade kasvustimulaatorina. Seega tõestati, et ravimiresistentsed mikroobid võivad loomadelt üle kanduda inimesele.

Kui 1980. aastail hakati USA linnukasvatuses kasutama kinoloone, kasvas ka inimestelt leitud kinolooniresistentsete bakterite hulk.

Ülekandumine võib toimuda ka toidu kaudu. Hiljutine uuring näitas, et üle poole USA poodidest kogutud kalkunilihaproovidest sisaldas ravimiresistentseid baktereid. Taimetoitlasedki pole kaitstud, sest toidutaimede väetamiseks võidakse kasutada resistentseid baktereid sisaldavat sõnnikut.

Lisaks võib sõnnikus leiduda antibiootikume või nende laguprodukte, sest 75–90% antibiootikumidest ei imendu soolestikus, vaid väljutatakse kehast uriini ja väljaheidetega. Sel viisil leiavad ravimid koos soolestikubakteritega tee keskkonda. Pole ime, et resistentsusgeene on leitud isegi joogiveest.

Eestis pole olukord eriti problemaatiline, sest meie tingimustes lahjeneb reovesi piisavalt. Küll aga leidubmaailmas piirkondi, kus vesi on nii hinnaline, et taimede kastmiseks kasutatakse puhastatud reovett. Standardid niisutamiseks kasutatavale reoveele on aga alles väljatöötamisel.

Ravimiresistentsus tekib kõikjal, kus kasutatakse palju antibiootikume, kaasa arvatud haiglates. Resistentsust tekitab ka antibiootikumide hooletu tootmine. Hiinas ja Indias, kus toodetakse lõviosa maailma ravimitest, ei hoolita kahjuks alati keskkonna saastumisest. Mõnda aega tagasi selgus, et

India linnas Hyderabadis asuvatest tehastest lekib hiiglaslikke ravimikoguseid. Ainuüksi kinoloonide hulka kuuluvat tsiprofloksatsiini lasti iga päev vette koguses, millest piisaks üle 40 000 inimese ravimiseks.

Nende tehaste läheduses paiknevates veekogudes toimub aktiivne resistentsete bakterite selektsioon ja levik.

Tänaseks on teada, et resistentsete bakterite selektsioon toimub juba väga väikeste  antibiootikumikoguste juures. Juba väikesed inimtegevuse tulemusena keskkonda sattunud ravimikogused mõjutavad baktereid, võimendades mutatsioonide tekke ja geeniülekande

toimumise sagedust, mis omakorda suurendab resistentsuse teket ning levikut.

Toimetaja: Marju Himma



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.