Doktoritöö: kas kunstikogemus tekitab empaatiat? ({{commentsTotal}})

Margus Meinart
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree" Autor/allikas: Tartu Kunstimaja

Tallinna ülikoolis kaitses doktorant Marge Paas täna doktoritöö, milles uuris, kuidas tekib empaatia kunstiteose kogemisel.

„Minu doktoritöö ulatub veidi kaugemale tavapärasest empaatia mõistest ning ma ei uurinud mitte isikutevahelist empaatiat, vaid empaatiakogemust fiktiivsete isikute, kunstiteoses kujutatud isikute või isiku kujutlusmaailma loodud tegelastega,“ selgitas töö autor.

Tegemist on väga paeluva filosoofilise küsimusega, kus teeb uurimise keerulisemaks kujutatud tegelase olemus.

„Kuidas on võimalik empaatiat kogeda isiku suhtes, kes on pelgalt kujutatud ja ei ole kohal oma elava ihuga? Kuidas mõista empaatiat kirjandustegelase suhtes, kelle kujutis luuakse lugeja fantaasia tulemina?“ osutas autor töös käsitletud küsimustele.

Empaatia on selline teadmine, mis tekib läbielatud tunnete najal kogedes erinevaid kunstiteoseid. Erinevalt tavapärasest kunstitunnetusest võimaldab empaatiliselt kogetud kunst mõista mitte ainult kunstiteost, vaid aidata avastada ka kogeja enese sisemaailma.

„Seega huvitab mind kogeja sisemaailma uurimine empaatiakogemuses: kuidas kogejas avaldub tema vaimustruktuur peale empaatiliste tunnete läbielamist ning kuidas mõjutab kogeja isikut erinevate kunstiteoste empaatiline läbielamine,“ sõnas ta.

Doktoritööd pealkiri on "Empaatia kunstiteoste kogemisel: fenomenoloogiline analüüs" juhendas Tallinna ülikooli professor Tõnu Viik. Oponendid on Eesti kunstiakadeemia professor Krista Kodres ja Shandongi ülikooli (Hiina) dotsent Kristjan Laasik.

Toimetaja: Marju Himma



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: