Doktoritöö: kas kunstikogemus tekitab empaatiat? ({{commentsTotal}})

Margus Meinart
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree" Autor/allikas: Tartu Kunstimaja

Tallinna ülikoolis kaitses doktorant Marge Paas täna doktoritöö, milles uuris, kuidas tekib empaatia kunstiteose kogemisel.

„Minu doktoritöö ulatub veidi kaugemale tavapärasest empaatia mõistest ning ma ei uurinud mitte isikutevahelist empaatiat, vaid empaatiakogemust fiktiivsete isikute, kunstiteoses kujutatud isikute või isiku kujutlusmaailma loodud tegelastega,“ selgitas töö autor.

Tegemist on väga paeluva filosoofilise küsimusega, kus teeb uurimise keerulisemaks kujutatud tegelase olemus.

„Kuidas on võimalik empaatiat kogeda isiku suhtes, kes on pelgalt kujutatud ja ei ole kohal oma elava ihuga? Kuidas mõista empaatiat kirjandustegelase suhtes, kelle kujutis luuakse lugeja fantaasia tulemina?“ osutas autor töös käsitletud küsimustele.

Empaatia on selline teadmine, mis tekib läbielatud tunnete najal kogedes erinevaid kunstiteoseid. Erinevalt tavapärasest kunstitunnetusest võimaldab empaatiliselt kogetud kunst mõista mitte ainult kunstiteost, vaid aidata avastada ka kogeja enese sisemaailma.

„Seega huvitab mind kogeja sisemaailma uurimine empaatiakogemuses: kuidas kogejas avaldub tema vaimustruktuur peale empaatiliste tunnete läbielamist ning kuidas mõjutab kogeja isikut erinevate kunstiteoste empaatiline läbielamine,“ sõnas ta.

Doktoritööd pealkiri on "Empaatia kunstiteoste kogemisel: fenomenoloogiline analüüs" juhendas Tallinna ülikooli professor Tõnu Viik. Oponendid on Eesti kunstiakadeemia professor Krista Kodres ja Shandongi ülikooli (Hiina) dotsent Kristjan Laasik.

Toimetaja: Marju Himma



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Püüa vaadata oma riiete kapi sisule nagu sõpruskonnale.

Facebookil ja riidekapil pole palju vahet

Inimeste kalduvus koguda Facebooki sõpru nagu riideid riidekappi, võib kohati kurjalt kätte maksta ja mõjutada isegi kohtuprotsessi tulemusi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: