Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik ({{commentsTotal}})

Rakvere Tark Maja
Rakvere Tark Maja Autor/allikas: Rakveretarkmaja.ee/ERR

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Mõtleme nüüd korra tuleviku peale ja seda just kasutaja seisukohast – mis tulevikumajas koju jõudes juhtuma hakkab?

Kaugemas tulevikus tunneb maja su juba eemalt ära. Edasi sõltub kõik sellest, mida sa uksele öelnud oled: kas ta läheb ise lahti, pead teda puudutama, tegema häält või midagi muud. Isegi näiteks ukselink võib tekkida alles siis, kui omanik ukse juurde jõuab. Tegelikult jõuame kiiresti selleni välja, et maja võib küll olla tehnoloogiat täis, aga selle töölepanekuga eriti ei tegelda.

Näiteks sellega, millal mingi tuli põlema läheb või mõni uks avaneb. Oleme selles mõttes veel täiesti lapsekingades. On oht, et tehnoloogia võib meid oma tulede vilgutamise ja uste avamisega üsna kiiresti välja vihastada, eriti, kui me ei saa täpselt aru, miks üks või teine asi juhtub.

Seda kõike on muidugi võimalik sättida. Ja tulekski sättida täpselt nii, nagu inimesele endale meeldib, aga ilmselt ei viitsi sugugi kõik sellise seadistamisega tegeleda.

Paljud on juba vihastanud, et maja sähmib igalt poolt ja nad ei saa aru, miks – „Tahan lülitit tagasi!” on tüüpiline reaktsioon.

Mulle ka meeldib „päris“ lüliti, aga teisalt on väga mõnus, kui viskad jalad öösel üle voodiääre ja liikumisanduri signaal käivitab aeglaselt sumeda valguse vannitoani, mis tagasi tulles aeglaselt uuesti kustub.

Ilmselt hakkavad tekkima mingisugused kogukondade moodi grupid, kes erinevaid seadistusi looma hakkavad. Näiteks kui olen sportlikum tüüp, siis mulle meeldib, kui kõik natuke rohkem sähmib – tuled süttivad, muusika hakkab mängima; teine on jälle rahulikum ja tahab, et kõik oleks aeglasem ja sumedam…

Usun, et pole kaugel aeg, kus valgusteraapia oma kodus on loomulik maja osa. Maja sisemise rõhu saab määrata vastavalt vajadusele, st igale oma „alpimaja”.

Hapniku hulga saad ise määrata, kas siis nt perearsti soovituse, sinu pulsi või ajulainete põhjal. Kuna inimene veedab lõviosa oma ajast siseruumides, siis on meil kasutamata suur hulk vahendeid oma tervise parandamiseks.

Mis arhitektuuris järgmise 100 aasta jooksul juhtub?

Ma arvan, et ruumid jäävad paika, nagu nad on – teede ja asustuse struktuur ei muutu peaaegu üldse. Kui majadest rääkida, siis ma arvan, et tehnoloogia, nagu küte ja ventilatsioon, hakkab olema täiesti omaette blokk, mida saab suvalisel hetkel lihtsasti välja vahetada.

Säästlikkuse mõttes hakatakse uute majade ehitamisel ilmselt alles jätma vanade majade põhikarkasse. See tähendab, et prügimäele ei lähe kogu maja, vaid karkassile pannakse uued kestad ümber. Jah, tehnoloogia muutub, trepikoda muutub, aga üldiselt jääb maja alles. Mis aga kasvab, on säästlikkus.

Kindlasti jäävad alles märgilised hooned ja struktuurid, nii nagu kunsti ikka hoitakse. Sa ei löö
ju Estonia teatrit poolemeetrise vatiga üle, et see paremini sooja peaks.

Lisaks arvan, et majad ja maapind pannakse tööle energia tootmiseks. Isegi kui meie majale Koda päikesepaneelid katusele panna, toodab ta aasta lõikes rohkem energiat kui kulutab.

See, kellel on kasutada maa või hoone, rikastub veel kiiremini, sest lisaks renditulule ja kinnisvara kasvavale hinnale toodab see maja ka sooja, elektrit ja toitu. Seda kõike võimaldab järjest arenev tehnoloogia.

Linnaplaneerimises ja avalike ehitiste rajamisel hakkab otsustama rahva hääl ja see hääl on ülekaalukalt vanainimeste oma. Nooruslik uljus ja käreseksikad teravnurkadega majad jäävad tagaplaanile. Näeme ilmselt ümarust ja ohtralt lifte ning panduseid.

Samas juhtis indiaanlastel kogukonda just vanade tarkade kogu, äkki muutume meiegi seeläbi hoopis targemaks ja säästlikumaks.

Toimetaja: Marju Himma Kadakas



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.